7.) Fantasy is my reality (2)

''Miks nad meid taga ajavad?''
''Nad ei aja meid taga, nad ajavad sind taga.'' ütles Silius ning vaatas mäest alla metsa.

Olime juba mõnda aega lennanud ning ma hakkasin juba kergelt magama jääma. Silius raputas mind õrnalt.
''Lyra, kuuled või, ära jää magama.''
''Miks mitte?'' küsisin haigutades.
''Läbi une võivad nad sinu üle võimust võtta.'' seletas Silius siiralt,'' Kui nad sinu üle kontrolli saavad, on peagi maailmate vaheline rahu läbi.''
Vaatasin talle segadusega otsa. Ta ainult naeratas seepeale.
''Silius...''
''Tssst!'' susistas ta.
''Mis nüüd?'' jõudsin ma käratada, kui nägin eemal vähemalt seitset lendavat kogu, mis hirmuäratavalt kiiresti lähenesid. Vaatasin Siliusele otsa ning nägin, mis tal plaanis oli. Ta tahtis meid viia üles Elderite juurde. Ma ei tea, kuidas ma seda teatsin, kuid mõned hetked hiljem seisin juba madala paksu udu sees, ümber ringi valged sambad ning valgetes rüüdes mungad.
Järsku võttis keegi mult seljatagant ümbert kinni.
''Lase lahti!'' karjusin täiesti kõrist, et mungad ehmusid ja olid vaatamas minu poole. Kallistaja lasi lahti. Pöörasin ümber ja nägin Siliust.
''Pead sa mind niimoodi ehmatama!'' käratasin talle.
Silius naeratas, ''Anna andeks!''
Leebusin veidi. ''Nüüd räägi mulle sellest kohast.''
''Noh, kust alustada... See on nagu taevane Elderite... Või noh Eestseisjate pühakoda.''
''Kas me oleme siis maa peal või selle kohal.'' proovisin ma täpsemalt välja selgitada.
''Selle kohal.'' sõnas Silius selgelt ning lühidalt.
''Ah-ah.'' suutsin vaid öelda ning vajusin kurnatusest kokku.