Teema: Luule / Vabavärsiline

Armsam. (0)

Avades Su südame uksed,
tungis mu hinge teravmagus lõhn
ning pähe pressisid veidrad mõtted,
kallis, ära pelga näidata oma
salajasi soove
ja kirglikke fantaasiaid,
minuga koos olles ei pea Sa kartma,
vaid võid olla üdini aus,
oo, mu arm, las ma maalin Sind,
kui neid prantsuse naisi!
Su säravsinised silmad
ja malbe naeratus hullutas inimesi,
käes hapukasmagus granaatõun
ning kaelas roosadest
pärlitest kee,
mis suure jõu all
purunes ja pärlid veeresid vaibale,
sealt edasi põrandale ja lõpetasid
diivani all,
mu armsam,
mu niuete lõõm,
kui vaid mõistaksid,
kui väga ma Sind ihaldan
ja raske on elada teadmisega,
et oled mulle nii lähedal,
ent samas nii kaugel.

~P.

Teavita ebasobivast sissekandest!