♥ Forever ♥ . # [ 17 . Osa ] (14)

Eelmises osas : Läksin trepist ruttu alla koos piltidega. Hakkasin rüüpama kohvi kuni ma küsisin sellest Lauren ' ilt : "Kes müüs selle maja maha ? "

Ta naeratas laialt, ma lootsin südamest, et ta ütleb selle müüja nime. See võis vabalt olla mu ema ?

"Eee.... ," naeratas see Lauren.

************

17.#

"Noh ," nõudsin ma lootusetult.

"Kahjuks ma ei tea. Ütleks heameelega ," kurvastas naine.

"Ei no, mida veel ? " ütlesin ma väga kurvalt ja puhkesin nutma.

"Aga mu abikaasa ehk teab midagi ," lausus see Lauren järsku, mis lõpetas mu nutmise.

"Tõsiselt ? " ehmusin ma.

"Jah, tõsiselt. Nii, teeme siis niimoodi, et sina lähed koju ja mina helistan sulle kui saan infot ," lubas naine. Kallistasin teda kõvasti.

"Aitäh ," sosistasin ma."Ma nüüd lähen."

Kihutasin uksest välja kuni järsku meenus mulle, et mul pole ju praegu kodu. Vaatasin telefoni ja märkasin, et mulle oli saadetud lausa 30 kirja ! Ja kõik Ervin ' i poolt. Lugesin viimast teksti, mis kõlas nii :

Kallis Ceterli, palun vasta ! Ma olen juba lootust kaotamas. Ma isegi ei saanud sinuga jätta hüvasti. Anna andeks, mu ema ongi selline. Tead küll ju ta iseloomu. Klaarime palun asjad ära.

Ervin .

Tellisin ilma mõtlemata takso ja sõitsin isa majja. Seni kaua pidin ma viibima seal. Kui ma jõudsin niiöelda oma isa koju, läksin ma sööma. Mul oli hirmsalt kõht tühi. Pärast seda jooksin ma telekat vaatama. Kuni järsku helises mu uksekell. Läksin uksele ja seal nägin Ervin ' it.

"Mida sina siin teed ? Kus sa teadsid, et ma siin olen ? " küsisin ma veidi segaduses olles, kuid pärast ma ikka mõikasin.

"Ceterli, ma nägin sind taksoga tulemas. Tänan, et mõistad mind ..... ," ei saanud poiss lõpetada lauset.

"Ei ! Ma ei tulnud sinu pärast kusjuures, Ervin. Ma viibin siin nii kaua kuni ma saan uue kodu endale ," nähvasin ma.

"Millest sa räägid ? Sul pole oma kodu, noh, see ongi ..... ," kogeles poiss.

"Nii ebaviisakas sinust ! " käratasin ma ja tahtsin ukse kinni panna, kuid Ervin pressis end ukse vahelt sisse.

"Ceterli, lepime ära. Teeme vaherahu ," palus Ervin.

"Ei ! Ma ei tee sinuga vaherahu ! Miks ma peaksin sinuga leppima ? Sa petad mind juba teist korda, mis mind eriti paneb sind vihkama ! Mina ei peta sind ja ma ei peta sind mitte kunagi ," ütlesin ma väga - väga ärritunult.

"Olgu, ma mõistan. Aga tõesti, ma ei petnud sind. Ma ju jätsin ta maha ," vabandas Ervin.

"Tead, kao siit kohe ! Ma nii vihkan sind, Ervin ! Inetu lausa mõelda, et sa selline metsik koletis oled ! Sa petsid mind. Ja mis vahet sel on, kas sa jätsid ta maha ? Kui ma sellest ei teaks, jalutaksid sa temaga kuskil pärapõrgus ja suudleksid teda ," karjusin ma.

"Võta vaiksemalt, musi ," ütles poiss, mille tõttu ma pahvatasin õelalt naerma.

"Musi ? Oi, sina paned väga puusse. Ütle seda oma vanale tüdrukule või uuele, kellega sa vast käid ilma minu teadmata ," karjusin ma maruvihaselt.

"Sa oled õel..... Ja ma ei armasta oma vanat tüdrukut, ta virutas mulle ," sosistas poiss.

"Mjaa, ma olen õel, sest sina tegid mind õelaks ! " käratasin ma.

"Olgu, ma vabandan, kuid mul on sulle üks teene ," ütles poiss.

"Ma ei täida igastahes seda teenet ," vingusin ma.

"Tule homme kell 14 : 00 parki, saame kokku seal. Noh, nende tammepuust kiikude juures, eks ? Kui sa ei tule, ma ei pahanda sinuga ," ütles poiss ja lahkus.

"Jajah ," oli mu vastus ja ma langesin diivanile väsinult. Nüüd oli järjekordselt vaja teha raske otsus, kas leppida temaga või mitte ?

**********

Jätkan ? Tänks, kallikesed, et parimates olin :} Pange jälle pastakaid, jutt saab otsa kahh varsti. See mu lemmik praegu. Ise olen lahkumas mänksist võibolla. Aga jamh, viie & ärge pettuge - armastus tuleb järgnevates osades (:

Autori kommentaar »