Love Kills Slowly , // 1 . # (7)

On kena sügishommik. Kell on saamas pool kaheksa. Vaatan peeglisse ja imetlen enda ilusaid, heledaid lokke, mis mul peas parajasti olid. Mõtlesin uuele koolile, mis mulle sugugi ei meeldinud. Tõsi jah, ma kolisin taas emaga mingisugusesse kohta. Ta lihtsalt ei suuda elada ühes ja samas kohas vähemalt aastatki. Jube mõelda sellest.

---
1.#

"Cady, tule juba alla. Mis sa uneled seal ? Meil pole kaua aega ! " hüüdis ema alt pahaselt. Läksin trepist aeglase sammuga alla, et hilineda kooli. Tahtsin hirmsalt hilineda aktusele, sest ma vihkasin uusi kooli, uusi aktuseid ja uusi sõpru. Ning ka muid asju, mis on kooliga seotud.

"Ema, kas ma tõesti pean minema sinna kooli ? Niikuinii ma tark ," porisesin ma veidi imelikult.

"Mis rumal küsimus see veel on ?! Muidugi sa lähed kooli. Sa juba mine ees autosse, ma kohe tulen järele su kahe õega ," vastas ema veidi kurjalt. Läksin autosse ja istusin seal paar minutit, kuni mu vanem õde Caroline ja noorem Brianna jõudsid autosse koos emaga. Sõitsime kooli poole, kuni me peagi seal olime. Ema andis mulle ja Caroline ' le veidi raha ja lõunasöögi igaksjuhuks, et kõht tühjaks ei läheks. Läksin juba Caroline ' ga garderoobi. Leidsin üles enda klassi garderoobi. Nägin seal mingisuguseid poisse.

"Üüü, kes küll meie klassi sattus ? Mingi uus plika ? Näed välja päris seksikas ," kiitis üks poiss. Hoidusin neist heaga eemale.

"Kus asub meie klass ? " küsisin ma viisakalt.

"Tõmba parem oksa, meie sulle ei ütle, kus miski asub ," ütles üks poistest õelalt.

"Mina võin sulle öelda, kus klass asub ," kostis mu selja tagant võõras hääl. Pöörasin kähku näo tema poole ja ma nägin kenat ja nägusat noormeest.

"Tore oleks ," vastasin ma kiirelt ja peagi me sammusime enda klassi poole.

"Ehk jätaksid koti siia ? Pärast aktust tuleme korraks klassi tagasi õpetajat kuulama ," soovitas poiss."Oih, anna andeks, ma unustasin end tutvustada. Mina olen Andrew."

"Mm, hea mõte, et jätta kott siia. Mina olen Cady ," oli mu vastus rõõmsavõitu. Poiss ehk Andrew vaatas mind kahtlaselt, mul tekkis kõhus selline tunne, et mu kõhus lendavad liblikad. Läksime aktusele, kuulasime seal igast plära, ma õieti ei kuulanud midagi, vaid imetlesin Andrew ' it, kes istus ka kobedate poistega. Pärast aktust läksime klassi tagasi, seal õpetaja tutvustas kõike ja ka mind ning teisi uusi õpilasi. Kui see värk läbi sai, võisime koju minna. Olin juba koti võtnud, kuni Andrew tuli minu juurde.

"Kuule Cady, ma mõtlesin, et äkki tahaksid tulla minu juurde peole ? Et nagu, kui jah, siis helista või saada sõnum ja ma tulen sulle järele. Muidugi anna enda aadress ka ," ulatas poiss mulle enda numbri ja kuulas, mil ma enda aadressi ütlen.

"Miks ka mitte tulla ," muigasin ma."Delfany tänav. Maja number 12. Maja on muideks punane."

"Aitäh. Õhtul näeme siis. Ma tulen järgi sulle kuue paiku. Ja sa enam ei peagi mulle saatma sõnumit või helistama ," pilgutas poiss silma mulle ja lahkus kähku. Hakkasin ise ka väljuma klassist, kuid järsku ......

*******

Jätkan ainult ss , kui lugejaid on :) Kriitika ja igast plära oodatud. Võite ideid & mõtteid anda edasi . Pastaka pange ss , kui soovite . ^^ Ja hinnet sooviks igaljuhul. Kui paned alla nelja, siis palun PÕHJENDA !

( Pole mingisugune ähvardus viimase lause lõpus , ^^ )

Autori kommentaar »