Teema: Lühijutud / Muu

"Kumav Latern".# (0)

Kõnnin ühel tänaval mis on nii tühi ja vaikne.Mulle jääb silma üks latern, mis kumab nii kaunilt.Tahaks seda vaadata igavesti,kuid see pole võimalik.Näen kuidas üks pisike tüdruk paljajalu jookseb tänaval.Jooksen talle järele aga on juba hilja ,ta kaob kaugustesse ja teda enam polegi.Tunded ütlevad ,et see koht on üksik ja vaikne.Loodan ,et mul on veel lootust ja ma võtan laterna seest küünla, mis särab nii ilusalt.Jooksen
küünal käes, kaugele ja järsku tunnen valu südames .Vaatan taevasse ja lund hakkab sadama .Lumivalge lumi, mis on nii kaunis ja sätendav.Tema ilu on pimestav .Vaatan säravat küünalt ja arvan ,et mul on veel lootust.Jooksen üle lumehangede ja järsku kukun lumme mis on nii külm .Tõusen püsti ja märkan ,et mu küünal pole nii lummav ja südant mattev nagu enne .Kõnnin üksinda tühjal tänaval ja leian ühe surnuaia.Parajasti lähen sinna ja mõtlen elu üle järele .Külm hakkab ja lund sajab aina rohkem ja kõik need sätendavad killud on nii lummavad mis vallutavad minu pisikese südame.Tunnen külma ja juba ma kukun lumme ja tunnen külma.Järsku vajuvad mu silmad kinni ja ma tunnen kuidas tugev valu käib minu südamest läbi ja ma lähen valguse poole.Ma ei osanud arvatagi kui saatuslikuks võib saada olla tühjas tänavas kus on üks kaunis latern ja ma kahetsen seda sügavalt ning juba ma puhkan vaikuses ja rahus....[i]

Autori kommentaar »

Teavita ebasobivast sissekandest!