koobas.hobune.stream
Elementaarne viisakus. Mis on selle tähendus? (3)
Viisakus.
Mida ütleb see sõna Teile? Missuguseid emotsioone see Teis tekitab? Minus see tegelikult mingisuguseid erilisi emotsioone ei tekita, nii et, ma ei tea, kuidas Teiega on.
Aga räägime siis veidi täna viisakusest.
Viimasel ajal olen ma märganud, et inimesed on väga ebaviisakad. Hetkel pean ma silmas endavanuseid noori.
Aina rohkem hakkab mulle tunduma, et kõigi jaoks on see viisakus niivõrd keeruline asi. On ju niivõrd raske öelda "AITÄH" või siis "TERE". Täiesti kummalisel kombel on see praktiliselt võimatu.
Aga mingi elementaarne viisakus peab inimesel ikka eksisteerima. Me ei saa tuimalt ringi kõndida ja ebaviisakad olla.
Ei, ma ei palu Teil tänasest peale ropendamise maha jätta (kuigi see oleks väga tore, aga mina küll seda päevapealt ei suudaks teha ja mingil moel suudaks ma ikka midagi roppu karjuda), või midagi sellist. Aga ma palun, et Te oleksite viisakamad. Pakuksite istet vanematele, oskaksite teisi kenasti tervitada, suudaksite tänada teisi, teada midagi kommetest..
Sest ropendamine, röhitsemine ja muud ebaviisakad tegevused EI tee Teid paremaks või toredamaks inimeseks. Aga kui Teil säilib veel eneseväärikus, siis palun - alustage esmalt viisakusest. Inimene tundub olevat kohe poole targem, toredam ja sõbralikum üldse, kui Ta teab midagi headest kommetest ja elementaarsest viisakusest.
Nii et, kallid sõbrad - VIISAKUS. Kui Te oskate olla viisakas, siis Te peaksite olema enda üle uhke - mõni seda ei oska.
LUGEGE AUTORIKOMMENTAARI!
Autori kommentaar »
Lisa kommentaar
Kommenteerimiseks pead sisse logima
Kommentaarid
Viisakad inimesed on väga sümpaatsed, peaksin mainima. Nendega on palju mõnusam suhelda ning aitäh on alati hea kuulda, kui sa kellelegi ukse avad või kommi pakud.
Aga jah, osadel inimestel puudub lihtsalt taktitunne, kuigi nad viisakad olla võivad. Taktitundetus on ikkagi viisakusest üle. Nii-et jah, kokkuvõttes pole viisakus alati kõige parem. Viisakus ei tee iseenesest tunduvalt paremaks inimeseks, vaid see on lihtsalt üks kõlblusnormidest. Ehkki viisakuseta ei saaks justkui mitte midagi korda saada (aga ma olen kohanud ka inimesi, kes on edukad isegi siis, kui kõigiga halvasti). Ebaviisakaid inimesi võetakse vaevalt tõsiselt, sest nad ei käitu kommetele vastavalt või siis ei taha käituda.
Minu arust teeb viisakus inimest paremaks ja mõnevõrra arukamaks.
Nõustun! (: