Just smile and I love you, 5.# (12)

Teen siis ruttu osa ära, eelmine kord ei viitsinud lihtsalt ja aega kah polnud. Lahkun ka paariks kuuks, heal juhul tulen augusti lõpul tagasi ja siis kirjutan seda juttu edasi. Suur tänu neile, kes panid pastaka/pastakaid ja pühendused on siin: TeenageDreamzz, kes kinkis kaks pastakat, ühest oleks piisanud aga aitäh, SweetyKitten, bonbon ja jälle ma tänan kohutavalt ImSoEmo', kes kinkis kolm pastakat, kordan - ühest oleks ka piisanud. Ja uut osa ärge lootke nii ruttu näha, eks? Aga jah, aitab lobast. Lugema! PS! Neile, kellele Justin Bieber ei meeldi, soovitan lugemata jätta.
Enjoy!

---
5.#


,,Siin on tualett ruum, " näitas Justin näpuga ühele tammepuust uksele. Naeratasin ja kiirustasin siis vetsu. Tegin oma häda ära, pesin käed korralikult puhtaks ja väljusin vetsust. Minu suureks imestuseks ootas poiss mind kannatlikult ja tervitas mind kohe, kui ma vannitoast väljusin: ,,Tšau! Lähme nüüd?" Ma vaatasin teda kangestunult, kuid lõpuks jõudis mulle kohale, et vahet pole, kas ta ootas mind. See oli temast väga armas. Seejärel läksime alla ja me olime mõlemad imestunud, kui nägime, et Merlyn ja Mia olid kadunud. Otsisime neid kaua taga, kuid neid polnud. Mõlemad olime ehmunud. Ühmasin.
,,Kuhu nad nüüd siis läksid?" Poiss kehitas esialgu õlgu, naeris lõbusalt ja siis kergitas ta kulme. Nagu mõni iga viimne pervert.
,,Ma pole pervert muide. Ma lugesin juba sinu silmadest, et sa arvasid, et ma olen pervert. Ma ise arvan, et Mia ja Merlyn läksid poodi. Merlyn on varem nii ka teinud ja pole üllatust, kui ka Mia on temasse. Nad on ju sugulased!" lausus Justin. Ma naeratasin ja vaatasin ta silmadesse. Kuid kaua ma seda ei teinud. Pöörasin kähku pilgu ära ja küsisin siis (vaatasin muidu põrandat): ,,Kas siin midagi teha ka saab või?" Poiss naeris jälle. Ma olin suhteliselt vihane, et ta naeris kogu aeg. Päris tüütuks muutub ju, kui keegi su kõrval naerab sada korda.
,,Ikka saab. Telekat saab vaadata ja üleüldse on siin lahe. Kas sa videomänge mängid?" uuris tüüp. Mõtlesin, kas valetada või mitte.
,,Ikka tean. Ega ma nii ajast maha ka jäänud pole, totu!" tõdesin ma. Ja ausalt öeldes ma oskasin ka videomänge mängida. Väiksena ma jumaldasin neid, hoolimata sellest, et ma olin tüdruk. Mängisin isegi sõjamänge. Olime juba Bieber'iga pool tundi mänginud kuni too ütles tõsiselt: ,,Kus need Mia ja Merlyn on? Mul on kõht tühi!" Naersin.
,,Mul on ka kõht tühi ja ma vihkan Mia't ja Merlyn'it ka. Jätavad meid kahte üksinda siia, " tegin ma nalja. Vaikisime mõlemad. ,,Aga vaatame, mis külmikus on. Soojendame midagi, nagu pitsat või hamburgerit. Merlyn'it ma juba tean - tema sööb rämpstoitu kogu aeg ja külmkapp on kindlasti tal pitsasid või hamburgereid täis. Ja neil poleks ka õigust pahandada ju. Nad jätsid meid siia üksinda, ilma seltskonnata." Naersime kahekesi jälle kuni Justin jäi vait. Ma jäin ka.
,,Kas mina siis pole su seltsiline?" uuris ta. Ma kehitasin õlgu ja otsustasin, et sellele küsimusele ma ei vasta. Kõndisime kööki ja me hakkasime sorima külmkapis ning me leidsimegi pitsasid. Võtsime ühe juustupitsa välja ja soojendasime selle mikrolaineahjus ruttu ära.
,,Kuidas siis sa Merlyn'it nii hästi tead?" Vastasin siis: ,,Eks Mia räägib mulle oma sugulasest ikka midagi." Ta noogutas mõistlikult pead ja juba me sõime pitsat. Vaikus kestis kaua. Vähemalt viis minutit.
,,Tead, sa oled täitsa normaalne tüdruk." Ma punastasin.
,,Mis mõttes?" küsisin ma. Ma ei teadnud tegelikult päris täpselt, mida ta 'normaalse tüdruku' all mõtles. Lootsin, et ma ei jää talle rumala lamba muljet. Ta on ju staar ja nõme oleks näha välja nagu kloun..
,,No, sa pole selline jube fänn. Harilikult on Merlyn sokutanud mulle kõik fännid. Ja siis ei jää mulle midagi muud üle kui põgeneda fänniarmee eest ära. Ja see pole tore tegevus kah, " ütles poiss.
,,Mida see Merlyn siis loodab õieti? Et sa leiaksid endale mingi tüdruku?" tahtsin ma teada. Justin noogutas pead. ,,Aga miks ta ise sinuga semmida ei taha? Ta oleks ju sulle sobiv paariline. Samasugune pidutseja nagu sa. Või sa ei ole pidutseja siiski?"
,,Pidutseja? Ei. Ma käin harva punasel vaibal või midagi. Kontserdeid ka väga ei taha korraldada. Merlyn on selline pidutseja tõesti ja minu suureks rõõmuks saab ta aru, et me ei sobi kokku. Me lihtsalt ei klapi teineteisega. Tema on peoloom, mina aga üks tagasihoidlik kutt. Noh, tagasihoidlik pean ma alati olema, sest kui ma tõmban kasuka seljast ja võtaks prillid ära, jookseksid kõik fännid ja paparazzod mu järel."
,,Kurb kuulda. Sa siis otsid endale tüdrukut? Või sõpra?" esitasin ma uue küsimuse. Poiss ohkas ja vastas siis: ,,Pigem otsin ikka sõpra. Tüdrukut ma ei leia vast lähiajal küll mitte. Ja Merlyn ei oska ka väga hästi neiusid valida. Mõni on liiga särtsakas, teine hoopis äärmiselt vaikne ja kolmas on mingi emo, kes masetseb ja nutab mu najal. Kuid sina.. sina oled kummalisel moel nagu üks täiuslikkus, mida ma olen oodanud. Noh, ega ma päris täiuslikkust ka ei looda leida. Kuid sa oleks nagu see õige sõber või kohtingukaaslane, keda ma olen lootnud leida." Ma punastasin. Tekkis vaikus. Ja seejärel suudles Justin mind..

Loodan, et kommenteerite, sest ilma kommentaarideta jutt põhimõtteliselt ei jätku. Üksinda on mõttetu lugeda. NIIET, KUI JUBA LOED, SIIS KOMMENTEERI KA!
Algus on algus ja jutt alles areneb. Vead? No, leidub jah aga ma alles õpin kirjandust, seega pole vaja iniseda nende kallal.
Palun viite, pastakat (ei pea andma) ja eelkõige ootan kommentaari. Ty.
Tahad pühendust? Siis lisa pastakas. Osa ei ilmu kaua aega, nagu te teate. Muidu läheb kõik aina põnevamaks.

Autori kommentaar »