O.O / 2.# (3)

Eelmises osas : Ehmusin kohe ja pistsin telefoni taskusse. Kodutee oli üsna pikk, noh, umbes pool kilti, kuid ikkagi pikk. Järsku tundsin ma, et keegi hingab mu kõrval, kuulsin enda taga samme, vaatasin taha, seal polnud kedagi. Hakkasin kiirkõndu tegema, et kiiremini koju jõuda. Juba ma kuulsin jälle sosinaid, mis ajas mu ärevile ja sundis mind lausa jooksma. Järsku ma ..................

___________

2.#

Järsku ma koperdasin. Tundsin jalas tugevat valu. Kas ma väänasin selle välja ? Püüdsin tõusta püsti, kuid mu jalg oli ütlemata valus ja ma ei suutnud liigutada. Roomasin ühe pingi juurde, mis oli minust paar meetrit eemal. Püüdsin pikali heita sinna. Hingasin sügavalt sisse ja sulgesin silmad. Kui ma avasin uuesti silmad, nägin ma enda ees ühte naist ! Kiljatasin kõvasti ja tõusin püsti. Kedagi polnud. Jälle lõi valu mu jalga sisse.

"Kuidas ma veel koju saan ? " porisesin ma veidi ehmunult. Otsustasin helistada oma emale. Kui ma just hakkasin öelma, kus ma olen, lõi telefoni pilt mustaks. Katsetasin, kas ma suudan seista püsti ja mul õnnestus see katse. Kuid ikkagi ma lonkasin, ma ei suutnud eriti kõndidagi. Tundsin, kuidas keegi silitab mu pead. Vaatasin ruttu taha, kuid kedagi polnud. Järsku ilmus mu ette üks tüdruk. Ta oli suht kaugel minust. Ma kivistusin, ma ei suutnud liigutadagi ennast. Nägin, et selle tüdrku keha oli valge ja ta nägu oli katkine ja õmmeldud. Niidiotsad rippusid tal näo küljes, see oli lihtsalt jube. Pealegi oli tüdruk nagu elektriga kaetud, sest elektrivälgud käisid koguaeg ta ümber. Ma hakkasin hullult kartma, seega ma püüdsin jooksma hakata, kuid see mul ei tulnud hästi välja. Tüdruk oli jälle minu ees. Järsku ..............

***********

Pole kaua aega jätkanud =)
Eelmise osa ehk leiate veel ülesse. Hindeid & kommentaare ! ! ! !