♥ Forever ♥ . # [ 13 . Osa ] (18)

Eelnevalt : "Ärge piinake teda küsimustega. Ta peab puhkama. Paistab, et tal on väike mälukaotus, ma loodan, et analüüsid annavad vastuseid. Poleks seda kaklust, poleks ka õnnetust ," sõnas doktor vaikselt.

"Ta oli rase ka ," ütles poiss.

"Või nii... Õige jaa ," tuli doktorile meelde.

"Ma olen RASE ?! " karjusin ma kuni järsku tuli mulle kõik meelde.

"Oh jumal, Ceterli, sulle tuli meelde ! Aga, doktor, kas ta kaotas lapse ? " küsis Ervin. Kartsin Ervin ' iga vastust.

**********

13.#

"Kahjuks te kaotasite lapse ," lausus doktor kurvaks. Ma puhkesin nutma, ma algul arvasingi, et ma kaotasin ta, sest täiesti loomulik, kui kukud trepist alla. Nutsin Ervin ' it kallistades. Ta rahustas mind."Te võite juba täna minna koju, kuid keegi peab teie eest hoolt kandma. Keegi tuttav või pereliige."

"Jah, jätke meid korraks omavahele ," palus Ervin ja doktor lahkus peagi. Nutsin väga kõvasti."Ceterli, ära nuta. Saame kunagi uuesti lapse. Ära palun kurvasta."

Sain aru, et ka Ervin tundis piina ja valu. Vaevalt me uue lapse saame...

"Kust sa tead ? Me teed võivad ju vabalt lahku minna. Ma ei suuda ikka seda uskuda ," nutsin ma. Ervin kallistas mind kõvasti ja lohutas mind. Sai ka aeg kätte, mil ma koju pidin minema. Kui ma koju jõudsin, nägin ma, et trepi juures oli veidi verd. Järelikult see tuli kukkumisest. Samuti oli ka veidi laamendatud siin, vms. Ilus vaas oli kukkunud puruks, killud vedelesid igalpool. Lamp oli samuti katki. Ervin tassis mu diivanile."Kus mu isa on ? "

"Ta läks jaoskonda. Ma teatasin mentidele, et ta tegi sulle liiga ," ütles Ervin.

"Aga - aga tal oli ju põhjust vihane olla... Ma olen ju nii noor, et rase olla ," vaidlesin ma kogeledes vastu.

"Unustame parem selle. Sa olid muideks ja pealegi, tal polnud õigust sulle liiga teha ," ütles Ervin. Ta läks tegema mulle süüa."On sul kõht tühi ? "

"Kohutavalt. Tahaks kangesti midagi suhu pista ," sõnasin ma. Seejärel läks ta kööki askeldama. Möödus umbes 15 minutit kuni ta oli minu kõrval sooja teega ja söögikandikuga."Mmm, lõhnab küll hästi. Oled sa mingi kokk või ? "

"Ei ole kahjuks. Aga võiksin olla ," naeris poiss ja suudles mind pikaks.

"Tead, elul pole viga kah. Sa ju ikka toetad mind, sellest hoolimata, et ma lapse kaotasin .... ," ütlesin ma ühel hetkel ja kallistasin poissi kõvasti. Seejärel ta lülitas teleka mulle sisse ja ütles : "Jah, ma toetan sind. Muideks, ma jään sind siia valvama. Kui midagi vajad, ütle. Ma lähen korraks vetsu. Sa säti end mugavalt siia, loodan, et sa tunned end piisavalt hubaselt."

Tänasin poissi tänulikult, tundsin õnnelikku tunnet, sest ma ei oleks arvanud, et minu saatust tabab selline mees, kes on ütlemata hooliv. Peagi ta läks vetsu. Kuid ta oli seal haruldaselt kaua. Hakkasin kahtlustama, seega läksin vetsu ukse juurde. Nägin seal ............

___________

Jätkan või ? :O

Autori kommentaar »