Logi sisse»  |  APPI! Unustasin salasõna!  |  Registreeru kasutajaks
KasutajanimiSalasõna
KasutajanimiEmail
Teema: Järjejutud / Muu

Two broken souls 5 (5)

18.12.2013 20:50, x139 (Viimati luges: Anonüümne lugeja @ )
Lugemiseks kulub umbes: ( sõna)
Muuda teksti suurust: Aa+ Aa-

Hommikul kui kõik õpilased üles ärkasid ning mõni sisse magas, jõudis Zyron paar minutit enne kella klassi jurde. Ta ei märganud kappide juures raevukalt telefoniga mängivat Jaggerit, kui ta klassi läks ja oma koti oma heledast puust laua kõrvale pani. Pärast seda naastes kappide juurde, avas ta oma ukse. Samal ajal Jagger kurjustas seal samas lähedal oma telefoni peale ning vandus vaikselt. Temast möödus tüdruk, kes talle võrgutavalt ja kuidagi tüütult tsau ütles. Poiss kiikas vaid korraks tüdruku poole "Jaja, tsau tsau." hoides oma pilku endiselt telefonis. Zyron arvas, et tema kõrval suhtlevad mõned suvalised inimesed, keda ta nagunii ei tea, seega ta otsis edasi kapist oma keemia vihikut ja kalkulaatorit.
Jagger lõi käega kergelt vastu kappi ning ütles "Fu'cking telefon raisk" ning pärast seda ta tõstis pilgu. Halli massi seest jäi talle silma helepunased juuksed oliivi rohelise koolikapi tagant ning talle ilmus koheselt muie suule. Noormees seadis enda sammud ettepoole ning seisis tüdrukule väga lähedale, nii et ainult kapi uks hoidis neid lahus. Ta uuris teda kapi ukse tagant, vähemalt seda mida ta nägi. Tema punased kiharad mis katsid peaaegu ülenist tema musta tanktopi, mille all oli ka mustad rinnahoidjad. Need polnud pluusist välja paista, kuid nende pael paljastas ennast tüdruku õlal. Tema jalas olid kitsad pikad teksad mis olid tumedat värvi ning kallistasid tüdruku alakeha just õigetest kohtadest.
Zyron samal ajal ei märganud poisi kohal olekut, kuid talle tundus nagu keegi jälgiks teda. Leides oma vajalikud asjad, ta sulges oma kapiukse, ainult et leida poisi selle tagant, mis oli talle nii ootamatu, et ta ehmatas ning kohkudes võpatas tahapoole ning küljega vastu kappi. Ta tagus poissi korraks oma vihikuga õrnalt vastu õlga, mis tal käes oli, ning ütles "Väärakas." Mõistes kui tobedalt ja natuke naljakalt oli ta ehmatanud, kortsutas ta oma kulme ning naeris korraks oma ehmatuse üle.
Poiss irvitas ja piiras ta ümber. Ta toetas oma peopesad vastu külmi metallist uksi, nii et tüdruku pea jäi tema mõlema käe vahele. Jagger vaatas teda muigega ning oli oma huultega talle väga lähedal. Enne kui tüdruk isegi mida teha suutis, hakkas poiss veelgi kord teda suudlema, kuid kell helises ning ta eemaldus muiates, klassi minnes. Tüdruk küll vastu ei suudelnud, kuid ta vaatas talle segaduses järgi. Hommikul oli ta lootnud, et tänaseks on poiss ta juba ära unustanud, ning nüüd see ajas teda jällegi vihaseks. Ta kogus ennast seal kappide juures, seljaga vastu külma metalli toetudes. Pärast mõnda aega ta liikus ka klassi, kuid nüüd ta oli mõni minut hilinenud.
"Preili Greec, miks te hilinesite?"
"Um... vabandust, ma.. eeh.."
"See on teie esimene tund ja te peaksite jõudma õigeks ajaks klassi! See pole nüüd nii raske tõusta üles hommikul ja alati peab vähemalt viis minutit varem klassi juures olema. Te olete uus siin koolis, seega ma eeldan, et te järgite eeskirju, teinekord palun mitte minu tundi hilineda, või ma pean teile tunnikontrolli tegema. Palun istuge kohale."
Tüdruk noogutas ja tundis ennast juba piisavalt häbistades, aga kui ta oma kohale hakkas minema, märkas ta seal laialt muigavat ja alahuult hammustavad pruunipäist poissi. Ta vaid pööritas selle peale silmi, mõnes mõttes eeldades, et loomulikult poiss tahab talle veel närvidele käia, seega ta läks istus poisi kõrvale. "Miks sa just siia pidid istuma?" küsis ta vaikselt.
"Aga miks mitte?" vastas poiss talle vastuseks naeratades.
"Kohe tahad mind närvi ajada?" küsis tüdruk ohates ja õpetaja poole vaadates, ning vihiku avades, et ta ei saaks jälle talle moonitust anda.
"Küll sa alla annad"
Zyron kortsutas kulme ja mõtles, et ta ei taha pärast kooli küll poisiga mingit tegevust teha, sest see siin osutub juba ahistamiseks. "Jaa, hullult" ütles ta sügavalt välja hingates. Paar tüdrukut juba vaatasid nende poole kadedate pilkudega.
Poiss silmitses tüdruku kätt laual ning võttis sellest kinni ja hakkas tema sõrmedega mängima, muiates oma tegevuse üle. Tüdruk selle peale tõmbas käe ära.
"Lõpeta see üritamine" ütles tüdruk, vaadates õpetajat ja üritades keskenduda tunnile.
Jagger ainult irvitas "Ma ei anna alla, ma olen väga põikpäine inimene"
Ron ohkas ja mõtles miks mina. Üritades poissi ignoreerida, võttis ta katseklaasi ja tegi õpetaja õpetuste järgi. Noormees toetas pea käele ja jälgis tüdruku tegevust muie näol. Tüdruk segas poisi jaoks tundmatud ained anumas kokku, nii et need värvi muutsid. Neiu kirjutas reaktsiooni vihikusse. Pärast valas segusse veel teist ainet, mille tagajärel hakkas ainete kooslus tossama. Tüdruk kirjutas uuesti vihikusse. Poiss jälgis kõik see aeg pingsalt tüdrukut, lai muie näol. Kui Zyronile lõpuks see vaatamine närvidele hakkas käima, vaatas ta poissi ja ütles "Ära vahi mind."
"On mida vaadata," naeris poiss vaikselt.
Tüdruk pööritas silmi ja pomises "Kiimas teismeline" ning pööras pilgu oma vihikule.
"Mkm, lihtsalt armunud" vastas Jagger naeratades, mõeldes, et isegi kui see pole armastus, meeldib talle tüdruk.
Zyron kohkus eemale, nii et tool liikus ka millimeetri poisist eemale. Ta saatis Jaggerile küsiva ja segaduses ning vihase pilgu, pärast seda ümberringi vaadates ja avastades, et kõik vaatavad neid. Zy tundis end jälle häbistatuna, seega ta kinnitas oma pilgu vihikusse.
Poisi pilk oli endiselt ainult tüdrukul ja ta naeratas "Sa ei saa minust nii lihtsalt lahti."
Teine surus käe rusikasse ja vandus endale, et ei lähe siinsamas poisile kallale. Ta tõstis käe ning küsis luba lahkumiseks, et nii öelda vetsu minna. Klassist välja saades, Zyron kõndis akna juurde ning vaatas sellest välja. Ta oli maruvihane, et poiss temaga niimoodi mängis.
Samal ajal Jagger ringutas ja muigas, ning kirjutas oma telefoni numbri tüdruku vihikusse. Pärast seda haigutades.
Zy naases natukese aja päras ja istus oma toolile. Kui ta hakkas kirjutama, märkas ta poisi numbrit seal. See oli kui piiri ületamine tema jaoks. Ilma mingisuguse mõtlemiseta, ta võttis äkitselt vihiku, rullis selle käes kokku ja hakkas sellega poissi taguma. "Lõpeta ära juba see nõmetsemine! Mine kepi oma arste ja jäta mind rahule!" Poiss selle peale ainult naeris kõht kõveras.
Neid kaks lahutas õpetaja, tõmmates tüdruku püsti, poisist eemale. "Mis nüüd viga on?!" nõudes vastus äsja toimuvale.
Jagger tõusis püsti, täielikult eirates õpetajat, kes seal samas seisis, ning läks tüdruku juurde ja suudles teda, kuid tüdruk lükkas ta eemale. Sekund hiljem helises kell ja ta võttis oma koti ning lahkus klassist, nagu midagi suuremat poleks just toimunud, endal mõnus muie näol. Otsustades, et tänaseks aitab küll, suundus ta oma tuppa.
Zyronil oli nii segaduses ja vihane nägu, nagu ta kohe plahvataks. Ta tõi kuuldavale vaikse kriiske, läbi hammaste ja kinnise suu. Temagi võttis oma asjad, ega teinud õpetajast välja, kes pidas talle uut romaani ja õpilastest kes klassi jäid ning stseeni pealt vaatasid. Ta kõndis klassist välja ja kiirustas oma tuppa. Sinna jõudes sulges ja lukustas ta kiirelt ukse. Tüdruk väristas õlgu ja pomises endale "Iuu milline pervert... Peaks nuga kaasas kandma."

____
Okei, ma pean edasi hakkama kirjutama, sest muidu jääb teksti vähemaks... Ees ootab vaheaeg, siis ehk jõuab. Aga mis te arvate sellest osast? Vabandan kirjavigade pärast xD

Teavita ebasobivast sissekandest!

Autor:


Florence

Kinkimine

 X 1
 X 0

» Fännid ( 1 )

 

Kommentaarid

Hellu101


Mitte ma ei armasta seda juttu vaid ma olen sellesse juttu armunud Vaheajal mind pole ja ma ei saa lugeda. Mida ma ikka siin räägin. Again fabolous !
 

cassu7

See on väga äge, kirjuta veel ja ma lähen ka hulluks
 

Florence

Jutt on töötlemises, varsti uus osa x)
 

SweetGirls

Ma olen armunud sellesse juttu. Sõnatu...super hea ja sa viid mu hauda kui sa ei jätka
 

Florence

Jätkan ikka, palju veel tulemas x)
Praegu mõtlen, et see ikka mingi noorte armastusjutt aga suva xD
 

Lisa kommentaar

Kommenteerimiseks pead sisse logima