Logi sisse»  |  APPI! Unustasin salasõna!  |  Registreeru kasutajaks
KasutajanimiSalasõna
KasutajanimiEmail
Teema: Järjejutud / Muu

Keelatud reeglid 14. (2)

11.12.2010 12:27, x248 (Viimati luges: Anonüümne lugeja @ )
Lugemiseks kulub umbes: ( sõna)
Muuda teksti suurust: Aa+ Aa-

Lõpuks, kui olin ära tapnud viis elukat ja riided olid katki, hakkasin ma kodu poole liikuma.
...
Mõõdunud oli juba kaks kuud. Kaks piinarikast kuud! Sandy elas nüüd meie juures ja harjus loomi sööma. Praegu oli õhtu ja ma istusin, nagu tavaliselt puu otsas. Sandy hüppas ka minu kõrvale puu otsa.
"Noh, mis sa siin jälle üksi teed? Mina sinu asemel läheks lõhuks midagi." ütles ta.
"Minu elul ei ole nagunii mõtet, niiet võid mind rahule jätta." vastasin mina.
"Kes seda sulle tegi?"
"Sellel pole nagunii mõttet. Ta ei tule enam tagasi." vastasin. Ma polnud juba nädalaid midagi söönud, sest ma ei suutnud. Äkitselt nägin hundi silmi kaugel metsa äärel. Läksin nii ahmi täis ja hüppasin kiiruga puu otsast alla, metsaserva poole. Sandy minu kannul. Kui jõudsin aasake nägin, et hunt vedeles maas verisena. Hakkasin silmadest verd valama, sest see oli Matthew.
"Omg! Kes seda tegi. Kuuled mind! Palun ärka üles, ärka üles!" karjusin ma nutuse häälega.
"Mis sa siin pisardad, see ju puhas libahunt. See jäi mulle tee peale ette ja kohendasin teda natuke." vastas Sandy.
"Mida?" pöörasin enda tema poole. "Sina tegid seda?"
"Mida?... Oh, Cleo... Ma ei teadnud. Sorri." ajas ta tagasi.
Mina ei pannud oma vihas seda tähele ja karjusin täiest kõrist, kuni Sandy jõuetult maha kukkus. Pöördusin tagasi Matthew'i poole.
"Oh, kallis Matt. Palun anna andeks! Ma viin su koju." võtsin ta tasakesi sülle ja hakkasin tema küla suunas jooksma. Kui olin kohale jõudnud, hakkasid kõik karjuma nagu tavaliselt, et mina olin Matt'ile nende arust liiga teinud. Lõpuks jooksid kaks Matt'i sõpra (need samad kes oli ükskord meie juurde rääkima tulnud.) ja võtsid ta üle, pomisedes veel midagi, sellest et mina olen talle haiget teinud. Nende järel tuli see kõige pikem mees.
"Kas sina tegid talle jälle haiget?" küsis ta rangelt.
"Ei. See oli Sandy. Ma vabandan väga. Ta ei tahtnud meelega. Ta on meil suht uus ka. Kas temaga saab ikka korda?" muretsesin ma.
"Ma arvan küll, kuna libahundid paranevad kiiresti. Tänan, et sa ta siia tõid."
"Ma ei taha küll peale käia. Aga... Te ju teate, et me oleme Matt'iga hingesugulased ja ma ei taha teile midagi halba. Ma ei suudaks temale kunagi haiget teha ja ma ei suuda temata elada. Kas me vähemalt temaga kokku saada?"
"Ma vaatan mida teha annab. Ja palun, hoidu meie külast, kuna inimesed kardavad sind. Püüa aru saada." ütles ta.
"Jah, ma püüan. Nad võiksid vähemalt teada, et mina ei tee neile haiget."
kõndisin minema.

Teavita ebasobivast sissekandest!

Autor:


m2ssu

Kinkimine

 X 0
 X 0

» Fännid ( 0 )

 

Kommentaarid

nikike

jätkaaaa suppper
 

m2ssu

homme vb
 

Lisa kommentaar

Kommenteerimiseks pead sisse logima