Te Amo #2 (3)

Auto jäi suure maja ees seisma. Kus ma olin elanud väiksena. Siis kui isa ja ema koos veel elasid. See oli ammu.
Võtsin oma kohvrid ja läksime majja.Kõik oli just nii nagu vanasti.
"Ma ei ole siin midagi muutnud" rääkis isa. Vaatasin vana tammepuidust kappi esikus. Vanad head mälestused. Tulin mälestustest välja ja küsisin "Kus siis minu tuba on?"
"Seal kus alati" naeris isa ja ma hakkasin siis teisele korrusele minema. Astusin oma vanasse tuppa. Kõik oli sama välja arvatud voodi. Mis oli nüüd palju suurem kui enne.
Isa seisis uksel ja vaatas mind ning ütles "Ma lähen haiglasse valvesse saad hakkama?"
"Jaahh.." venitasin ma ja hakkasin naerma.
Kuulsin kuidas isa alla läks ja varsti kuulsin kuidas auto ära sõitis. Hakkasin oma asju lahti pakkima. Palju asju ma kaasa ei võtnud. Kuna nagunii saab siit ka osta. Viskasin ennast voodile pikali ja mõtlesin... kuni kõht hakkas korisema. Läksin alla ja vaatasin mida kapis on. Tegin riisi ja kana. Tegin nii palju, et isale ka jaguks. Pesin nõud ja läksin elutuppa. Vaatasin kummutile ja seal oli ema ja isa pulmapilt. Ta ikka armastab mu ema. Ohkasin ning läksin oma tuppa ja varsti uinusin. Kuna homme pean uude kooli minema.

Hommikul ärgates oli väga palav. Tõmbasin kardinad eest ning nägin, et isa auto oli maja ees. Ning mingi võõras auto. Ilus sinine BMW. Läksin siis isa tuppa. Ta tegeles seal mingi paberi majandusega. "Hommikust paps, kas keegi on meil külas?" küsisin ma ise naerdes.
" Ei, miks nii arvad?" küsis paps kohkunult.
"Umn..võõras auto on maja ees"
"Ah see, see on sinu auto...kingitus sulle" lausus isa. Mu näole tekkis suur naeratus. Ma läksin isa juurde ja kallistasin teda. "Aitäh!" sosistasin ma talle kõrva.
Isa ulatas mulle võtmed. Ning ma läksin alla sööma. Varsti tuli ka isa sööma. Ning alustas kohe juttu " Seda, et täna on 1 koolipäev, et sa kooli ikka leiad üles"
"Muidugi" ütlesin ma ning hakkasin naerma. Ma olen ju varem ka siin olnud. Kooli nimeks siis Westland Hialeah High School see on 20 minuti sõidu kaugusel meie kodust. Tõusin ja läksin oma tuppa ning võtsin oma asjad. "Tsauu paps ma lähen" hüüdisin ma ning kuulsin unist isa vastamas "Tsauu kullake sõida ettevaatlikult." Muigasin ja läksin siis auto juurde. Omg see oli ikka mega ilus. Just selline mida ma tahtnud olen. Istusin autosse. See oli uus. Lõhnast oli juba aru saada. Vaatasin kõrvale ja seal seisis isa hall volvo.
Hakkasin siis kooli poole sõitma. Selle leidmine polnud keeruline. Kuna see asus peamaantee ääres. Suur pruun hoone. Parkisin auto parklasse ja hakkasin kooli poole minema. Rahavast läks kooli poole väga palju. Läksin sekretäri juurde. Kes arvatavasti mind juba ootas. "Tere preili Spring. Siin on teie asjad" ning ulatas mulle suure hun#!?!# raamatuid. Ja tunniplaani ning maja plaani. Tänasin teda ning läksin välja istusin pingile ja vaatasin, mis esimene tund on ja selleks oli Bioloogia. Lebo. Mu lemmik. Muigasin ma ning vaatasin koolikaarti B 114 . Vaatasin selle ukse peale kus ma välja olin tulnud seal oli B 110 tähendab sellel korrusel on see klass. Rahvast vooris klassi. Päris palju ja mina neist kõige viimane. Kell helises..ning ma astusin kl assi. Nägin laua taga meesõpetajat. Kelle nimi oli Hr Cook. Läksin laua juurde ning ulatasin talle paberi. "Ahah teie olete preili Spring. Nii istuge sinna." Osutas õpetaja akna alla. Kus oli kahene laud. Ja seal istus üks poiss. "Härra O`connel äkki tõmbaksite koomale ja teeksite preilile ruumi?" ütles õpetaja. Terve klass hakkas naerma. See poiss nägi imelik välja ta silmad olid kuidagi nii tumedad. Istusin tema kõrvale. Ta tõmbas oma tooli minust eemale. Isver tunnen ennast nagu Bella videvikus. Kas see on siis päriselt?.
Tunni teemaks olid rakud. Õpitud teema. Kuid tegin ikka märkemeid. Vaadates vahel selle poisi poole. Kes vahel mind jõllitas. Mis tal häda on? Esitasin endale küsimuse.Terve tund oli see poiss pinges. Kui tund lõppes jooksis ta ennem teisi klassist välja. Ma hakkasin lauast tõusma , kui minu ette kui üks poiss ja hakkas rääkima " Mina olen Alex rõõm kohtuda sina oled Hanna?" rääkis võõras poiss. Ta nägi kena välja kuid mitte minu maitse. "Rõõm kohtuda, jah ma olen Hanna." Ta ulatas mulle tervituseks käe. Vaatasin, mis tund mul hakkab Ajalugu. Alex tõmbas lehe minu käest ja uuris kiiresti silmadega tunniplaani ja tegi järelduse, et meil on täna kõik tunnid koos. Tore tunni ja majaplaani pole mul täna siis enam vaja. Teistes tundises ma seda pinges poissi ei näinud.

Autori kommentaar »