Uus elu (osa5) (4)

Eelmises osas... Võtsin asjad ja astusin klassist välja. Alex minu kõrval. Ja ta ütles...
" Anna andeks Karoliina, ma ei tahtnud nii öelda see oli hädavale...kas sa annad mulle andeks?" rääkis ta silmis kurb pilk.
" Jah annan" vastasin ma vaid ise mõeldes, see kõik on nii tobe nii ebareaalne..kuidagi hingemattev.
" Tore" vastas poiss kelmikalt. Ja me astusime koos sööklasse sööklas olid kindlalt eristatud grupid ühes sööklapooles olid Popid, ühes nohikud, kolmandas olümpiaadid jne. Mina kuulusin enda arvates nohikute omasse..läksin võtsin endale toidu ja läksin sinna lauda kus oli See tüdruk nimega Anna. Kes näis olevat väga lahe ja sõbralik. Aga mis Alex-sisse puutub tema läks oma poppide lauda kus oli ka tema tüdruk see blond, mis iganes ta nimi ka ei olnud. Mul piinas hinges midagi kui ta sinna lauda istus tundsin ennast väga lollina tahtsin ise seal Alex-i kõrval istuda. Aga see ei olnud võimalik ega saa kunagi teoks kah. Hakkasin sööma ja kuulasin kuidas kõik räägivad ümberringi ja olin lõpetanud ja läksin uude tundi. Muud päeval enam ei toimunud. Ainult klassijuhataja palus mul ekooli kasutaja teha, et õppimist saaksin. Päev oli kiirelt läinud läksin jala koju kuna ema läks tööle ja Liise oli ennem mind koju läinud. Jõudsin koju tervitasin Liiset ja tegin talle natuke süüa kuna ema oli lauale kirjutanud, et ma Liisele süüa teeksin. Sõin ja läksin oma tuppa. Tegin sülearvuti lahti ja läksin tegin esimesena ekooli kasutaja, et see mul meelest ära ei läheks. Kui valmis läksin facebooki ja MSN-I rääkisin paari vana sõbraga MSN-IS ja vaatasin FB ringi kuni mulle tuli sõbrakutse. Ma avasin selle ja See oli Alex kes mulle sõbrakutse saatis. Ma mõtlesin ja võtsin kutse vastu. Ta oli FB ja hakkas äkki minuga rääkima. Ma imestasin, et miks.
" Kas sa oled ikka veel pahane?"
" Ei ole"
" Kas ikka kindlasti?"
" Jah"
" Tead ma tahtsin sinult midagi küsida?"
" Mida?" küsisin ma temalt ise mõeldes mida ta küsida tahab.
" Seda, et, et kas sul enda poiss on?"
Oh ei mida ma pean vastama kas ausalt või valetama. Mida ma teen? No mida? Mul hakkasid pisarad voolama. Mõtlesin kaua ja vastasin:
" Ei ole" ja logisin välja ma nägin, et Alex hakkas midagi kirjutama, aga ma ei näinud seda. Panin läpaka kaane kõva plaksuga kinni. Ja läksin oma voodisse pikali kuulsin vaid kuidas Liise all filme vaatas. Mõtlesin ja pühkisin pisaraid. Ise aru saamata, mis mul viga on. Ärkasin üles selle peale, et Liise tuli ja soovis head ööd ja kallistas mind ise Kõrva sosistades " Sa oled maailma parim õde Karoliine ära seda kunagi unusta" rääkis ta. " Sina minu ka." vastasin ma õde kõvasti kallistades. Õde läks toast välja ja mina läksin pesema ja vahetasin riided uneriiete vastu. Läksin voodisse julgemata Arvutit lahti teha ja vaadata mis see Alex sinna kirjutanud oli. Olin väga väsinud ja uinusin. Hommikul oli mul väga raske ärgata. Võitlesin sisimas tundega mis nüüd saab kui kooli lähen mida ta mulle ütleb. Sõin hommikust ja käisin pesemas ja ema viis meid Liisega kooli. Ma vihkan kui ema mind kooli viib tunnen ennast nagu väike 1 klassi laps. Kooli astudes nägin ma esimesena...

Autori kommentaar »