Teema: Järjejutud / Noortejutud

uUs elu (osa 11) (0)

Eelnevalt:" Ikka" vastas poiss ja kallistas mind. Oota ma lähen võtan oma asjad. Võid ringi vaadata... Jooksin üles kõhus imelik tunne...Hingasin sügavalt sisse ja jooksin alla tagasi.... Alex oli all ja küsis kohe....
" Sa ei elagi oma isaga koos või?" küsis ta imestades.
" Eip ta..tal..noh tal on kogu elu tähtsam see, et ta saaks karjääri teha noh ta on ärimees" rääkisin ma.
" Aaa ah nii on lood kas lähme?" küsis ta.
" Jah mina olen valmis" vastasin ma rõõmsalt.
Ja me astusime uksest välja ma keerasin ukse lukku ja hakkasime kooli poole minema. Kõndides esitas Alex mulle veel palju küsimusi väga palju.
Ta küsis mis mu lemmik lilled on. Lemmik värv/värvid jne. Tundsin ennast väga kindlalt. Kõik oli kuidagi teisiti. Kuidagi nii, et ma olen kui seitsmendas taevas. Ma olin armunud väga armunud. Ja tundus, et Alex oli sammuti. Mida kooli poole muutus jälle Alexi tuju halvaks muutus õnnetuks. Ma teadsin miks ma teadsin mida ta tunneb. Kui me kooli lähedale olime jõudnud läks meie tee lahku ta kallistas mind ja sosistas, et: " Kohtume esimees tunnis"
" Kindlasti" vastasin ma.
Ja sis läks tema oma teed ja mina oma teed, et Alexi pruut kes talle ei meeldinud vaid pidi temaga koos olema kohustusest. Kahju, et elu nii ebaõiglane on sosistasin ma. Kõndisin kooli uksest sisse kui ma nägin kuidas Alex ja see Blond mis ta nimi igatahes ka polnud. Südames oli selline imelik tunne, et jah nagu mind oleks petetud. Aga elan üle ütlesin ma sosinal ja läksin oma kapi juurde ja võtsin õpikud. Ja astusin klassi mis oli tühi õnneks. Läksin oma kohale ja hakkasin jälle vihikut sodima ja mõtlesin oma elu üle. Kell helises ja õpilased ja õpetaja tuli klassi. Alex istus minu kõrvale ja naeratas. Ma naeratasin vastu ja üritasin süveneda sellese mida õpetaja rääkis kuid ma ei suutnud. Mõtlesin ja mõtlesin kuni õpetaja minult küsis midagi millele ma vastata ei osanud. Me pidime tegema paaristöö mis pidi valmis olema 2 nädala pärast. Mina pidin koos Alex-iga paaris olema. Rõõmustasin mõttes kuna kedagi teist ma ju siin klassis ei tunne nii lähedalt. Meile anti teema Männid nagu puude teema oli meil geograafias. " See on lihtne" pomisesin ma.
" Arvad, et ikka on? No sinu jaoks on lendamine ka lihtne" nöökis Alex.
" Ikka on mul on ju tiivad" naersin ma.
" On jah sa oled nagu ingel" naeratas poiss mulle.
" Äi ole ää aja" vastasin ma.
Ja sell hetkel vaatas õpetaja meie poole ja saatis meid ukse taha. "Oh gad!" porisesin ma.
" See on korras midagi hullu pole, see õpetaja ongi närvihaige". rääkis poiss naerdes.
" Väga veird peaks mainima" kirtsutasin ma nina.
" Ta ongi veird ta ei salli mind" vastas poiss ikka naerdes.
" Oh jah eelmises koolis oli mul sama kas läheme kuskile ka või tunni lõpuni on 30 minutit" küsisin ma.
" Lähme parki väljas on ju imeline ilm" vastas poiss. Ja me võtsime suuna pargi poole. Kuni ma küsida jõudsin " Aga see Blond mis ta ka iganes polnud" pöörasin silmad maha.
" Ah see ta käis koolis dire juures ja ütles, et ta ei tule täna kooli pidi perega kuhugi minema" vastas poiss enesekindlalt.
" Aga need kaks tema khmkhm Koera või noh nuhki vms?" ei jätnud ma.
" Aga need "nuhid" ei käi sammuti koolis kui Angelat koolis pole" rääkis ta naerdes.
" Aga need noh su sõbrad? Mida nemad arvavad?" küsisin ma pargis murul istet võttes.
" Nemad, nemad...noh nemad esitavad ainult lolle küsimusi" vastas ta.
Sammuti istudes.
" Ahah selge" pomisesin ma vastuseks.
Visakasin murule pikali ja katsin silmad käeseljaga. Et päike ei paistaks otse mu silma. Alex tegi ka sama. Kuni selle hetkeni mil Alex äkki üles hüppas ja ütles kiirelt: " Mul on geniaalne plaan" hüples ta lausa kohapeal.
" Mida? Mida?" Küsisin ma püsti tõustes.
" Teeme poppi....täna on nagunii see nõme jalka mäng kuhu peavad kõik vaatama minema tundide ajast". vastas ta ikka hüpeldes.
" Ei...ei..no ma ei noh ei EII!!" kiljatasin ma.
" Tsss!!!" pani poiss Käe mu suu ette.
Püüdsin tema kätt oma suult eemaldada aga ta tiris mind endaga kaasa sain veel oma koolikoti haarata ja sis Alex juba jooksis kuhugi minu käest hoidis ta ikka veel kinni. " Palun lase lahti mina tahan tagasi minna!" ütlesin ma paluvalt.
" TSSS!!!" kusikile sa ei taha. Naeris ta ainult.
Ja me olime jõudnud väikese järve äärde või noh mis iganes see ka ei olnud. Ja seal oli väike mootoriga paat. " EI! me...me ei lähe ometi sellega? ütle, et ei lähe?!" palusin ma.
" Just sellega me lähemegi!" vastas Alex.
Oh gad! Porisein ma.
Ja poiss tiris vägisi mind paadi peale.
" Kuhu me läheme?" küsisin ma paati istudes.
" Üllatus!" naeris ta jälle.
Ja sis me sõitsime..kuhugi kus ma ei tea.

Autori kommentaar »

Teavita ebasobivast sissekandest!