Teema: Järjejutud / Noortejutud

Maagiline Maailm:) 3 osa (1)

Corneyl vaatas kaugusesse. teda painasid hetked, mil Romiel oli veel elus ja millal ta oleks saanud veel teda tagasi hoida, kuid oli liiga hilja. Andyle ei olnud ikka veel kõik kohale jõudnud. ta piilus vahetevahel väikest tüdrukut, kes külmal maapinnal ennast kerra oli tõmmanud. ta võttis tüdruku kätte ja ronis puu otsa, et tüdrukuke soojale asemele panna. Ryan nägi tohutut vaeva et ennast kokku võtta. Nad olid endiselt ohus, oli ainult aja küsimus, mil neid leitakse ning oli ilmne, et keegi teine selle peale ei mõelnud. Andy ja Corneyl olid just kaotanud oma parima sõbra ja Sirene… Ryan raputas pead. Sirene tuleb tagasi. Kõige rohkrm poole tunni pärast jalutab ta lagendikule, valmis tegutsema ja tegema kõik endast oleneva, et oma sõpru kaitsta. ja
siis peavad nad lahkuma. oli liiga ohtlik siin kauem viivitada. ta asus sõnatult asju kokku panema. MIDA SA TEED? HULL OLED VÄ? KUI ME PRAEGU LAHKUME, ON NAD VARSTI JUBA KOHAL, PEAME VAIKSELT OOTAMA HOMMIKUNI, MEIL SIIN SURI SÕBER!!!! kisas Andy Ryanile. TAL ON ÕIGUS, ME EI SAA PRAEGU LAHKUDA sõnas Corneyl vaikselt. NAD ON PEAGI SIIN JA KUI ME TASA PÜSIME, EI LEIA NAD MEID. PEALEGI EI JÕUAKS ME ENAM PÕGENEDA. NAD ON 5 MINUTI PÄRAST SIIN... ütles Corneyl rahulikult. ta ronis kõrgele puu otsa ja
rahustas hirmunud tüdrukut. Andy järgnes talle. Ryan kõhkles, kuid ei tahtnud sellisel hetkel andyga vaielda. HEA KÜLL. TEIL ON VÕIBOLLA ÕIGUS, KUID SIISKI ON PAREM ASJAD NII PANNA, ET ME VAJADUSE KORRAL KIIRESTI JA MÄRKAMATULT LAHKUDA SAAKSIME. ütles ta joogitopse maast kokku korjates.

Äkitsi kostsid puude vahelt vaiksed sammud ja Sirene astus vaikselt lagendikule, näol täiesti loetamatu ilme. kellelegi pilku heitmata istus ta väikese tüdruku kõrvale maha ja tõstis ta endale sülle. sõnatult ulatas ryan talle topsi kuuma #!?!#od, ühe käega kergelt ta õlga pigistades. nad ei vahetanud ainsatki sõna, ega vaadanud üksteisele otsa, kuid ometi näis nagu oleksid nad pika vestluse maha pidanud. KEEGI TULEB kostis äkki Corneyli vaikne hääl. PEITU!! sisistas Andy ja jooksis ruttu puu otsa. Corneyl hüppas samuti üles ja sisenes onni. väike pilu, mille nad igaks juhuks piilumiseks olid ehituse ajal sisse jätnud, täitus korraga Corneyli säravate ja väga uudishimulike silmadega. vaikselt oli kuulda Andy kaeblemist HEI, TAHAN KA PIILUDA!! KLE LASE MIND KA VAATAMA!!! Sirena tõusis püsti ja tõmbas ühe käega oma saapast pika, hõbedast noa, libistades selle teise kätte üle Rose-Marie silmade. vaene laps ei pidanud seda nägema. ta surus selja vastu seina ja hoides nuga püsti, üritas piiluda läbi nurgas oleva prao, temast vasakul, kordas Ryan tema tegevust. Nende sõrmed kohtusid ja nad hoidsid hetke üksteise käest kinni. oli hea teada et nad ei olnud üksi. Corneyl jälgis hoolega pisikesest praost ümbrust. ta värises. silma piiril hakkas ta nägema üht tumedat varju, kuid see vari oli üksi. lähemale jõudes polnud kuju enam üldsegi hirmuäratav. keset välja seisis tumedate, suhteliselt lühikeste juustega tüdruk. tüdruku juuksed olid süsimustad ja veidike ülespidi lokkis. neiu silmad olid meetooni kuldsed ja nahk lumivalge. Corneyl vahtis teda mitu
sekundit täiesti sõnatult ning Andyt hakkas juba huvitama, mida Corneyl seal piilub. Sirena vaatas tüdrukut ja kortsutas kulmu. miski tema juures oli kuidagi kange#!?!#tav ja samas ka mitte. miski oli siin väga korrast ära. ta nihkus kuuldamatult praole lähmale, et paremat vaadet saada, kui äkki…olid soojad kuldsed silmad täpselt prao ees. need jälgisid hoolega Sirene iga pisikest liigutust. TERE ütles uus tüdruk kaunil heliseval häälel OLEN ALICE naeratas tüdruk. kosti vali kiljatus, prahvatus ja järgmisel hetkel oli Sirena onni põrandal siruli maas. Ryan puhkes naerma. ta ei saanud sinna midagi parata. kas asi oli uue tüdruku soojas naeratuses või sirene puhul väga ebatavalises kilkamises, aga mingil põhjusel tundus kogu see situatsioon talle ülimalt koomiline. Ikka veel naerdes aitas ta kergelt ärritunud ilmega Sirene maast ülesse ja tervitas tüdrukut.
ANDSID MULLE PEAAEGU SÜDAMEATAKKI pomises Sirene, kuid ka tema naeratas juba. miski selle uustulnuka juures ütles talle, et teda võib usaldada. see oli selline rahustav sõbralik ja lõbus olek, mis tundus sirenale kuidagi ähmaselt tuttav nagu unustatud lapsepõlvemälestus. OLEKSIN PIDANUD VIST HOIATAMA, ET OLEN VÄGAGI KIIRE naeris Alice jälle sellel samal imekaunil häälel. Corneyl lähenes Alicele ja naeratas talle lõbusalt. ka Andy liitus seltskonnaga. WOOW TEIL ON SIIN PÄRIS VINGE ONN ütles Alice. TUNNEN ILGE MURE LÕHNA... MIS TEIL SIIN JUHTUS? küsis Alice ettevaatlikult. Ryan vahtis aliceit uskumatu pilguga. Kas ta tõesti ütles, mida ta arvas teda ütlevat? Ta püüdis Sirena pilgu ja nägi tema nõos samasugust ilmet. jah midagi oli tõesti korrast ära. MEIL EI OLE PRAEGU ERITI AEGA SELETADA. AGA KUI ASI LÜHIDALT KOKKU VÕTTA SIIS MEIL ON NATUKE JAMA KAELAS. OLEKSID SA NÕUS MEID AITAMA? küsis Sirena. tal oli miskipärast kahtlus et Aliceist oleks rohkem abi kui kõigist
ülejäänutest kokku. MUIDUGI!!! kiljatas Alice rõõmust. AGA PALUN ÖELGE, ET KUI SEE KÕIK ON LÄBI, TOHIN MA HÄSTI SUURE PEO KORRALDADA, EKS?? küsis Alice täis rõõmu ja õhinat. ta sammus ukse juurde ja sisenes pisikesse onni. TORE, ET NÕUSTUSID MEID SELLEL HETKEL AITAMA, ABI KULUB MEILE PRAEGUSES OLUKORRAS TÕSISELT MARJAKS ÄRA tänas Corneyl Alicet. Andy toetus tasakesi onni seina vastu ja naeratas Alicele. Sirena naeratus venis üha laiemaks. TEADSIN ETSA MEELDID MULLE. AGA NÜÜD, KUI ME SAAKSIME SULLE PISUT MEIE OLUKORDA SELGITADA Ta heitis natuke nõutu pilgu Ryanile, kes vaatas Andy poole. Tõtt – öelda polnud kummalgi neist erilist aimu, mis toimub ja kes nende vaenlased on. MIND HUVITAB TÕSISELT, ET MIS TE SIIN ONNIS ÜLDSE TEETE JA KES ON NEED NELI MEEST KES SIIA 10 SEKUNDI PÄRAST JÕUAVAD. NAD TUNDUVAD OLEVAT KAHTLASED, VABANDAN OMA KAHTLAST JUTTU AGA MA OLEN SIIN PISIKE SELGELTNÄGIJA... jutustas Alice taas kord imekauni häälega. Andy ainult naeratas, ta jälgis hoolega iga Alice liigutust ja naeratust ning tundus nagu teeks seda ka Corneyl. Alice oli kuidagi omamoodi armas, lahke ja hell ning ta helisev hääl justkui säras siis kui ta rääkis. Sirena võpatas. ta oli üritanud oma sõprade pärast võimalikult normaalselt käituda, kuid Alicei sõnad selgeltnägemise kohta meenutasid talle liiga teravalt Romieli. tegelikult meenutasid paljud asjad tema juures Romieli. Sirena kogus end kiiresti. ME PEIDAME ENNAST NENDE NELJA MEHA EEST. KES NAD ON, SEDA MA EI TEA, AGA NAD JAHIVAD SEDA VÄIKEST TÜDRUKUT SIIN. Sirenele meenusid Romi segased sõnad selle kohta, et tüdrukul on midagi mida mehed tahavad, kuid otsustas seda mitte mainida. kuigi tänu kasvamisele sünges kodus oli ta üsna hea inimese tundja, ei usaldanud ta kedagi lennult. KA MINA EI OSKA TÄPSELT ÖELDA, KES NAD SELLISED ON, KUID KUSTUTAGE RUTTU TULED NING PÜSIGE TÄIESTI VAIKSELT sosistas Alice. tema pimestav ilu oli isegi pimedas onnis nii silmapaistev. ta oli ilmselt esimene tüdruk, kes oli Corneyle tõsiselt meeldinud. Alice liikus hiirvaikselt pragudest eemale vastu teist seina TULGE SIIA, NAD TABAVAD MUIDU TEIE LÕHNA ÄRA sisistas Alice. Andy ja Corneyl tõmbusid kuulekalt vastu tagumist seina. Vaid mõne hetkega oli onn vaikne ja kõik olid samadel positsioonidel, kus enne alicei saabumist. Rose-Marie, kes polnud kogu õhtu jooksul veel ainukestki sõna lausunud. istus vaikselt põrandal, selg vastu Sirena jalgu ja romieli antud nukk endiselt pihku pigistatud. ta ei taibanud päriselt, mis on toimumas, kuid ta mõistis, et see on oluline ja võib mõjutada kogu tema ülejäänud elu.

Autori kommentaar »

Teavita ebasobivast sissekandest!