Maagiline Maailm:) 2 osa (3)

Sirene naeratas. NOH, MINA TAHAN KÜLL KÕIKE KUULDA MIS TEIEGA VAHEPEAL JUHTUNUD ON, AGA MITTE SIIN. Ta läks leti taga seisva räsitud välimusega mehe juurde. HEI JOE, KAS SUL ON SIIN MINGIT RUUMI MIDA ME KASUTADA SAAME. ta pistis mehele paar viiesajast pihku. too võttis need ja ulatas Sirenele sõnatult võtme. tüdruk võttis selle, kummardas lahemale ja pomises VAATA ET KEEGI MEID SEGAMA EI TULEKS ja libistas mehele veel ühe viiesajase. too noogutas laia naeratusega. tema kliendid tahtsid sageli tagaruume mingil ähmasel otstarbel kasutada ja kuni nad hästi maksid, polnud tema asi küsida, mida nad seal teevad. kui kena tüdruk tahab siis, ta ka saab ja tema ei küsi miks. Romi sammus vanasse ruumi, seal oli jahe, kõvad kivist seinad olid täis soditud. seina ääres seisid vanad tolmused diivanid, neid poldud ilmselt kaua kasutatud. Andy silmitses vana diivanit SELLEL MA PEANGI ISTUMA VÄ? NALJA TEED VÄ SIRENE? ta vaatas halvaks paneva pilguga Sirenele otsa. Romi jalutas aga aknalaua juurde, vaatas välja, silmis kurb ilme. Sirene hammustas huulde et mitte naerma pahvatada. JAH SELLELE ÄÄ. Ryan muigas ja kloppis ühe padja tolmust puhtaks, Sirene aga hüppas otse diivanile ja keris jalad istumise alla. NOH. ütles ta ja võttis laua pealt kopitanud välimusega küpsise. LASKE TULLA. MA OLEN UUDISHIMUST LÕHKEMAS. MHH? EI MIS MUL IKKA RÄÄKIDA ON... TSIKKLI OSTSIN. PÄRIS KÕVA MOOTOR TEISEL PEAL, KIIRESTI SÕIDAB.... jutustas Andy. EE, ROMIEL... RÄÄGI KA MIDAGI ütles Andy. MUL POLE MIDAGI HUVITAVAT VAHEPEAL JUHTUNUD vastas Romi vaiksel häälel, endiselt aknast välja vaadates MUL ON HALB EELAIMUS, TUNNEN NAGU VARSTI JUHTUKS MIDAGI rääkis Romi, pöörates tasakesi pea teiste poole. ta silmad põlesid heledalt nagu kassidel öösiti. need olid erkrohelised. Andy taganes seina äärde. Ryan kortsutas kulmu. kui ta sellest ajast üldse midagi mäletas siis seda, et Romieli vaistu oli targem usaldada. isegi kui ta ajas mingit veidrat juttu erkrohelistest kassidest. Sirene oli aga hoolikas mitte lasta oma kelmikat naeratust libiseda. ÄH MURETSEMINE MEID EI AITA. MIS TULEB SEE TULEB JA ME EI SAA SINNA NAGUNII MIDAGI PARATA, ÜKSKÕIK KUI ROHELISED KASSID KA POLEKS. omasõnade kinnituseks muutis ta kogu oma juuksed sama värvi mis triibud neis- just see rohelise varjund, mida Romiel kirjeldas. nali oli küll vilets, aga täitis oma eesmärgi - pinge ruumis vähenes märgatavalt. Romi tõstis oma väriseva käe ja hakkas midagi tundmatus keeles vatrama. korraga jäi ta vait ning lasi käe alla. oli märgatavalt näha, et Romi peopesast purskas välja erkrohelisi sädemeid. Romi sirutas sõrmed rusikast välja ja koheselt purskas sealt välja erkroheline leek mis nüüd põrandal vaikselt praksus. kuigi põrand oli betoonist, põles leegike endiselt. Andy manas näole süütu ilme. KES TALLE SELLISEID KOMBEID KÜLL ÕPETAS? MINA IGALJUHUL MITTE... MINA OLEN HARITUD INIMENE jutustas ta. Sirene jälgis Romi tegutsemist ilma vähimagi üllatuse märgita ja astus ligemale, et käsi soojendada. taoli endamisi õnnelik, et jututeema minevikult kõrvale läks. kuigi ta oli uudishimulik oma sõprade kohta, ei olnud tal vähimatki soovi endast rääkida. kui nad veel lapsed olid, olid nad liiga noored, et mõista, aga nüüd… Ry vaatas Sirene selga ja mõtles täpselt seda sama asja. et asja kindlaks teha küsis ta KAS TE OLETE SIIN LINNAS JUBA KAUA? MA EI OLE TEID NÄINUD…KLE SUHT HILJUTI KOLISIN SIIA. ROMI OLI ILMSELT SIIN NATUKE VAREM... rääkis Andy, kuid pööras kohe pilgu kõrvale, Romi oli jälle midagi rääkima hakanud. lõpuks hakkas ta rääkima ka mõistetavamat keelt, kuid siiski liiga kiiresti, et kogu tekstist aru saada. NAD... TAPAVAD TA... NAD EI JÄTA KEDAGI ELLU... ME EI... TA SUREB... vatras Romi. ta hakkas nutma. ta laskus põlvili ja võttis leegi kätte. Sirena oli hetkega romi kõrval, muie tema näolt kadunud. too tõmbas väriseva tüdruku omale sülle ja hoidis teda enda vastu, samal ajal rahustavalt ümisedes ja teise käega tema selga silitades. Ryan põlvitas nende kõrvale, teadmata mida teha. lõpuks leppis ta sellega, et läks ukse juurde ja kontrollis, ega keegi neid segama ei tule. Andy seisis endiselt seina ääres, paigale tardunud. Romi vaatas Sirenele otsa ME PEAME MINEMA, NAD OTSIVAD MEID!!! NAD TAPAVAD SELLE VÄIKSE TÜDRUKU, SEST TOLLE KÄES ON ÜKS OLULINE VÕTI. NAD JAHIVAD MEID, KUID KUI ME TÜDRUKUT AITAME, SUREME KÕIK!!!! MA TEAN, ET SEE ON MEIST INETU SEDA TÜDRUKUT OHTU JÄTTA, KUID KA TEMA ON NENDE SIHTMÄRK NING KUI TA KAASA VÕTAME, POLE MEIL ENAM PÄÄSUTEED. NAD JÄLGIVAD TÜDRUKUT IGA SEKUND NING OOTAVAD PARAJAT HETKE, MILLAL TÜDRUK ÜKSINDA JÄÄB!!!! Romi puhkes veel kõvemini nutma, nüüd täiest kõrist kisades. sirena ja ryan vahetasid pilke. kumbki neist ei saanud aru, millest jutt käib, kuid taipasid, et see ei ole küsimuste küsimiseks vale aeg. SIIN ON TAGAVARAVÄLJAPÄÄS. ütles sirena MA LÄHEN VAATAN KAS TEE ON PUHAS JA ANNAN TEILE MÄRKU. RY, VÕTA ROMI JA VAADAKE KAS TE SAATE TEDA KUIDAGI VAIGISTADA. sel ajal kui Sirena rääkis, muutusid tema juuksed jälle mustaks ja langesid loorina tema näo ette. ta tõmbas selga omasüsimusta mantli ja enne kui poisid vastata jõudsid libises ta peaaegu nähtamatuna uksest välja. Andy kõndis Romi poole. NO TORE!! MEID JÄLITAB MINGI KAMP VÄÄRAKAID JA MEID JÄETI SIIA MINGI HULLU SELGELTNÄGIJAGA, KES ÜTLEB ET MEID KILLITAKSE VARSTI ÄRA!!! jutustas Andy kuid haaras siiski Romil käest ja tiris teda püsti. Romi oli vait. ta vaatas taaskord aknast välja ja lausus lõpuks MEIL ON VAJA KIIREID SÕIDUKEID, MUIDU LEIAVAD NAD MEID ÕIGE PEA... samal hetkel kuulis Ryan akna tagant vaikset vilet. SIRENA ütles ta TEE ON VABA. LÄHME RUTTU ENNE KUI KEEGI TULEB. ta haaras romil teisest käest ja tõmbas teda tagaukse poole, mille lukk oli kõver ja nägi välja nagu oleks seda kiirustades muugitud. keegi liigutas varjudes. ryan tõstis juba käe, kuid langetas selle nähes, et see on only Sirena. PST ütles ta. ma tean ühte kohta, kus me saame kiiresti
kiire auto. nad ei küsi liigesid küsimusi ka.
vähem ku i15 minuti pärast oli neil suurepärane erkkollane turbo(hehee) PAREM KUI KEEGI TEIST SEEKORD JUHIB ütles sirena natuke häbeliku naeratusega. Ma olen ikka veel alaealine ja praegu on küll viimane aeg kui meil mingeid pahandusi vaja on. AHAHH, SIIS... lausus Andy ja istus rooli taha. Romi tõmbas oma pisikesest seljakotist välja oma lumivalge paksu jope ja istus taha istmele, endale kätega sooja tehes. ME EI SAA NIISAMA LAHKUDA, MEIL ON VAJA VARUSTUST NÄITEKS TASKUNUGA, SÜÜA JA JUUA, SOOJENDUSEKS TEKKE JA NII... rääkis Romi. LÄHEKS ÕIGE MINU POOLT LÄBI, ALLES EILE KÄISIN POES JA OSTSIN NII ÜHT KUI TEIST pakkus Romiel. Andy
noogutas vaikselt. Sirene istus tagaistmele romi kõrvale lülitas istmes soojenduse sisse ja tõmbas pagasiruumist paar tekki. SIIN ON PAAR TÜKKI, AGA MITTE PIISAVALT ütles ta. VÕTAME KÕIK MIDA ME OSTA EI SAA, AGA ON PAREM KUI ME LINNAST VÕIMALIKULT KIIRESTI LAHKUME. ÄRGE KARTKE, MEIL ON ROHKEM AEGA KUI VÕIKS ARVATA. JOE ON ÜKS KASUAHNE ÕEL VÄRD, AGA TA TUNNEB OMA TÖÖD. ME ÜTLESIME ET MEID EI TOHI SEGADA JA MAEI USU ET ÜK
ÜKSKI KAABAKAS SOOVIKSTEMAGA TÜLLI MINNA. TA ON KAUGELT LIIGA KASULIK. ILMSELT ARVAVAD NAD ET MEJÄIMEÖÖSEKS TAHARUUMI JA PASSIVAD HOMMIKUL MEIE VÄLJUMIST. MUL ON NAABERLINNAS ÜKS VANA PEREKONNA MAJA, AGA SELLINE MIDA KEEGI MINUGA SEOSTADA EI OSKA, AGA MU ISA PANI SELLELE KÕIK VÕIMALIKUD KAITSETÕKKED. ME VÕIME SEAL MÕNEKS AJAKS VARJU LEIDA JA NÄHA, MIDA ME SELLE TÜDRUKU HEAKS TEHA SAAME. VÕIB JU PROOVIDA, KUID PEA MEELES, ET MEIE JÄLITAJAD ON KOGENUD MÕRVARID JA.... NAD POLE INIMESED... NAD TUNNEVAD JUBA KAUGELT MEIE LÕHNA ÄRA nuuksus Romiel. NO KURAT KÜLL, MIDA NEED TÕPRAD MEIST TAHAVAD? karjus Andy. Romi ehmatas Andy range tooni peale ja puges nurka nagu väike pahandust teinud tüdruk. ME EI JÄTA SEDA TÜDRUKUT SINNA SUREMA urises Sirena. neile, kes tedahästi ei tundnud oli muutus rabav. kogu tavaline lõbusus oli tema näost kadunud, ta ilme oli kalk ja ta silmis oli piinatud ilme. LAPSED EI PEAKS SELLISEID ASJU TALUMA. EI TOHI TALUDA. MAEI JÄTA TEDA SINNA ÜKSI JA KUI VAJA SIIS LÄHEN KASVÕI ÜKSINDA TAGASI. ta hingas sügavalt sisse ja kontrollis ilmse pingutusega oma näoilmet. JA
MIS PUUTUB MEIE LÕHNASSE.. jätkas ta juba kergemal toonil, SIIS TE EI USUKS KUI PÕHJALIK MU ISA OMA KAITSETÕKETEGA OLI. TA EI JÄTNUD MIDAGI KAHE SILMA VAHELE. ÄRGE KÜSIGE MIDA TA TEGI JA KUIDAS. TE PEATE SEDA NÄGEMA ET ARU SAADA
KUNI MINA OLEN MAJA OMANIK, SIIS ON SINNA ENAM- VÄHEM VÕIMATU ILMAMINU LOA JA TEADMISETA SISENEDA ta naeratas KÜLL TE NÄETE, TE ISEGI EI AIMA ET SEE SEAL ON. MA POLE ÖELDUNDKI, ET ME PEAKSIME SELLE TÜDRUKU SUREMA JÄTMA, KUID MA LIHTSALT HOIATAN, NAD TÕESTI POLE INIMESED JA MINU ARVATES POLE KUIGI KINDEL KOHT ÜKS MAJA. METSAST ON MEID ÕIGE RASKEM LEIDA. hoiatas Romiel. PEALEGI CORNEYL ON TULEMAS naeratas Romi. VÕIBOLLA VIITSIB TA MEILE VEIDI " METSAS ORIENTEERUMIST " ÕPETADA jutustas Romi. Andy tegi nägusid. Ryan kergitas kulmu, kuid ei kommenteerinud. MA ARVAN SIISKI ET ME PEAKSIME ASUTATUD KOHAS PÜSIMA, VÄHEMALT ESIALGU, ET SAADA SELGEMAT PILTI, MIS ON TOIMUMAS. MEIL ON VAJA TEADA, MIDA NAD PLAANIVAD JA KUI KIIRESTI NAD MEID LEIDA SUUDAVAD. NING SAMMUTI PEAME OOTAMA, KUNI SEE SINU SÕBER VÄLJA ILMUB. ta vaatas autoaknast välja. ME OLEME VIST PEAAEGU SINU JUURES? NO AGA MA NÄGIN NEID!!! MU SILME EEST LÄKS UDUSEKS NING NÄGIN KUIDAS SEE TÜDRUK SURI NING NÄGIN MEID SEDA TÜDRUKUT KAITSMAS JA... ENNAST SUREMAS...ütles Romi vaikselt, Ryani küsimusest välja tegemata. CORNEYL LEIAB MU LIHTSA VAEVAGA ÜLES, MUIDUGI KUI MA SIIS VEEL ELUS OLEN... sosistas Romi. Andy peatus ja avas ukse, oodates kannatlikult, et ka teised autost välja tuleksid. Sirena oli kahe vahele kistud. Ta ei saanud seda tundmatut tüdrukut lihtsalt surema jätta, aga ei tohtinud, ei võinud, ei saanud teisi selle pärast ohtu panna. ja kui see kõik oli ilma asjata. aga ikkagi.. ta pigistas silmad kõvasti kinni. oli ainult üks võimalus, kuidas see võis õnnestuda, ainus asi mida ta teha sai. aga see pidi ootama. praegu oli kõige olulisem ohutusse kohta saada. kiirustades kogusid nad kõik vajalikud asjad. Romi ei läinud nendega, ta ootas autos ja mõtles, lihtsalt mõtles asjadest, mis teda tihti piinasid. Andy, toimetustega valmis saanud istus taas rooli taha NO PÕHIMÕTTELISELT MIDA ME NÜÜD SIIS TEEME? KAS OOTAME SEDA UUT TÜÜPI, LÄHEME MINGISSE IGAVASSE MAJJA, OTSIME TÜDRUKU ÜLES JA PÄÄSTAME TA VÕI PÕGENEME METSA JA HARGNEME: MÕNED VALVAVAD TÜDRUKUT, MÕNED EHITAVAD PUU OTSA PEIDIKU, MÕNED VALVAVAD JA KONTROLLIVAD ÜMBUST? küsis Andy. Ryan kortsutas kulmu MEID VÕIB METSAST RASKEM LEIDA OLLA, AGA MEIL ON VAJA KOHTA, KUHU PÕGENEDA JA UUESTI KOGUNEDA, KUI ASI HAPUKS LÄHEB. MINA PAKUN VÄLJA, ET LÄHEME METSA JA VEEDAME ÖÖ SEAL NING VAHEPEAL KATSUME TEADA SAADA, MIS TOIMUB NING SELLE JÄRGI OTSUSTAME, MIDA EDASI TEHA. SIRENE SELETAB MEILE TÄPSELT, KUST SEDA MAJA LEIDA NING KUI MEID ÜKSTEISEST LAHUTATAKSE VÕI MEID AVASTAAKSE, SIIS ME T
TEAME, KUST SEDA LEIDA. OLEN NÕUS vastas Romi, koheselt lisades CORNEYL POLE ENAM KAUGEL naeratas ta jälle. Andy krimpsutas seepeale nägu. EI NO LETS GO IN THE FOREST!!! hüüdis Andy. äkitselt kukkus midagi vastu autot. Andy ehmatas, kuid Romi näis rahulik olevat. TERE CORNEYL ütles Romi ning ta hääl näis justkui helisevat. sirena heitis Corneylile õudusega täietud pilgu ÄRA AUTOVÄRVI ÄRA RIKU! Corneyl on 20 süsimustade juustega poiss. ta on sportlik ja nägus. tal on tumepruunid silmad mis vajaduse korral muutuvad punaseks ja tekitavad surmava laserkiire. ta oli Romieli kunagine lapsepõlvesõber. TERE KA SULLE ROMI naeratas Corny ja silmitses siis teisi. EHK TUTVUSTAD MULLE OMA SÕPRU? Ryan vaatas kord Corneyli, kord Andyt üha laieneva naeratusega. heh see seletas küll nii mõndagi. Ta noogutas corneylile tervituseks MINA OLEN RYAN JA SEE VÄIKE VEIDRIK SIIN ta torkas sõrmega Sirenat, kes heitis talle vihase pilgu ja nähvas talle vastu näppe. ON SIRENA, MINU KURITEOKAASLANE LÄBI AASTATE.
Sirena viipas Corneylile ja ütles väga kuuldaval sosinal ÄRA PANE TEDA TÄHELE, TA ON #!?!# js virutas Ryle lahtise käega piku pead. ning pöördus uuesti Corneyli poole SA OLID AUTOVÄRVIGA ETTEVAATLIK, EKS OLE? ta heitis piinatud pilgu aknast välja. ÜRITASIN naeratas Corneyl. NII ET KUHU MINEK? ON TEIL ABI VAJA? küsis Corneyl ja ronis autosse, sättides end kahe tüdruku vahele istma. GIRLS GIRLS naeratas ta. SINA OLED ANDY, EKS? ta viipas käega rooli taga istuvale Andyle. Ryan ja Sirena vahetasid pilke ROMI SELETAB ütlesid nad nagu ühest suust, vahetasid uuesti pilke ja puhkesid naerma. ÄHÄH vastas Romi ja heitis Ryle ja Sirenele vihase pilgu. HILJEM RÄÄGIN, SEE ON PIKK LUGU ütles Romiel. peagi jõudsid nad metsa. oli külm. ÄKKI PEAKS AUTO KUSKILE KUUSKEDE ALLA PARKIMA, EHK POLE TEDA SIIS NII HÄSTI NÄHA pakkus Corneyl. HEA MÕTE nõustus Romi. auto pargitud, hüppas Andy autost välja ja uuris ümbrust. OTSIME RUTTU MINGI VARJUALUSE, KUHU PEIDIKUT EHITAMA HAKATA. CORNEYL, SINA VALVA ÜMBRUST, ANDY JA RY VALIGE VÄLJA TUGEV JA KÕRGE PUU KUHU ONN EHITADA. MEIE SIREENAGA LÄHME TÜDRUKUT OTSIMA AGA ENNE SEDA SIREENA PALUN JOONISTA POISTELE KAART, KUIDAS PÄÄSEDA SELLE MAJA JUURDE MILLEST SA RÄÄKISID. jutustas Romi. Sirena noogutas, heites autole veel viimase, kahetseva pilgu. ta tõmbas oma pluusi alt välja märkmiku, mida ta igal poole kaasas, kandis ja kuhu ta kirjutas kõik olulised asjad mida meeles pidada ja samuti kõik head ideed (nagu kõigi kaubamajas müüdavate äratuskellade minutise vahega helisema panemine või oma tüütu naabri shampooni sisse roosa värvi segamine) ta joonistas kiire tänavate plaani j
ja näitas selle teisele. SEE ON ÜLDINE PLAAN, AGA MAJA LEIDMISEKS PEAN, MINA SELLE OMANIK TEILETÄPSELT ÜTLEMA, KUS SELLE AADRESS ON JA ANDMA OMA LOA SINNA SISENEMISEKS. NII ETKUULAKE HOOLEGA. TA ÜTLES AADRESSI AEGLASELT, SELGE HÄÄLEGA. JA KUI TE LÄHETE KOHALE AGA MIND, SEAL EI OLE, SIIS OLGE ETTEVAATLIKUD. SEALL MAJAS ON HULGA KAHTLAST KRAAMI. OHTLIKU. ISEGI MINA EI TEA KUIDAS SEE KÕIK TÖÖTAB VÕI
KUST SEE PÄRIT ON. ta värises tahtmatult. ÄRGE NÄPPIGE MIDAGI JA ÄRGE UURIGE KAPPE JA NURKI. SEE VÕIB HALVASTI LÕPPEDA. ta pöördus romi poole. KUS SEE TÜDRUK PRAEGU ON? KES TA ON? KUIDAS ME TA LEIAME? Romi üritas keskenduda. ta sulges silmad ja hakkas rääkima ... TA SEISAB PRAEGU LINNA KESKVÄLJAKUL JA SILMITSEB KUUSEPUUD, MIDA SINNA PARAJASTI PÜSTITATAKSE. TA NIMI ON ROSE- MARIE, KUID MEIL ON AEGA AINULT 15 MINUTIT, TÄPSELT 15 MINUTI PÄRAST PÖÖRAB TA KÕRVALTÄNAVALE JA TA TAPETAKSE JA.... MA SUREN... kiljatas Romi ning tema silmist voolas taas pisaraid. Sirena heitis talle raevunud pilgu. see ei pidanud nii minema, see oli kas nüüd või mitte kunagi. EI SURE SA MIDAGI, SEST SA LIHTSALT EI TULE KAASA. EI TULE JA KÕIK. JA ÄRA KATSUGI VASTU VAIELDA, POISID ON ROHKEM KUI VALMIS SIND TAGASI HOIDMA! ta heitis p ilgu Ryanile, kes noogutas tuliselt. tõtt- öelda polnud Romi ainus, keda ta tagasi hoida soovis, kuid ta teadis, et ei suuda Sirenet ümber veenda. see oli liiga isiklik, liiga piinarikas. sireene pööras sõnatult kohapeal ringi ja kadus, enne kui keegi teda takistada jõudis. siiski tormas Romi Sirenele järele liikudes vaid veidi aeglasemalt kui Sirene. ta teadis, et keegi püüab teda niikuinii takistada ning ta hakkas jooksupealt loopima selja taha erkrohelisi tulekerasid, lihtsalt et jälitajad maha raputada. Andy seisis sõnatult ja vaatas vahetevahel Ryani poole. WTF? karjus Corneyl segaduses. Sirena jooksis nagu ta polnud veel kunagi jooksnud. ta muidugi teadis et Romi tuleb talle järele. loomulikult, sest ta oleks täpselt sama teinud, teades mis teda ees ootab. aga see ei pidanud nii olema, ei pidanud. ta oli keskväljakul enne kui ta taibatagi jõudis. ja seal ta seisis. väike tüdruk kehvasti riides imetlemas kõrget, lumist kuuske. Sirene esmane instinkt oli haarata laps kaenlasse ja põgeneda, kuid see tähendas jätta romi siia üksi. ta peatas hetkeks et hinge tõmmata ja pöördus lapse poole. TERE ütles ta vaikselt. MA KARDAN ET MEIE SINUGA OLEME NATUKE SUPI SISSE SATTUNUD. kaks rohelist silma vaatasid teda pool uudishimuliku, pool hirmunud näoga. Romi tormas kohale, täpselt sinna kus oli Sirenegi ning naeratas tüdrukule. MUL ON SULLE KINGITUS Romi näitas tüdrukule oma käes olevat armast nukku AGA PALUN TULE MEIEGA KAASA, ME EHK HILJEM SELETAME SULLE MIKS rääkis Romi. väike tumepruunide juustega tüdruk vaatas talle hirmunult otsa, kuid otsustas siiski nuku kasuks ning järgnes Romile. Sirena suu venis kõrvuni MIS ON SU NIMI? ROSE - MARIE? NII ROSE-MARIE, KUIDAS SULLE MEELDIKS LENNATA ta tõstis nüüd naeratava tüdruku oma kätele surus ta rinna vastu noogutas Romielile ja jooksis. nii kiiresti kui jaksas.

selleks ajaks kui kolm tüdrukut üle väljaku jõudsid, oli nende teele jäänud ehitiste seintes juba 4 hõbedast musta nikerdatud eaga nuga. OOPS, JUBA JÕUDSIME END KÕRVUNI JAMADESSE KEERATA hõikas Romi Sirenele. Romi peatus, et vaenlasi rünnata, kuid oli liiga hilja. suur hõbenuga lendas talle otse kõhtu. Romi kukkus maha ja karjus. MINE ÄRA SIRENE, PÄÄSTA TÜDRUK, MINE ÄRA!!!! kisas Romiel. Sirene seisis kolm tervet sekundit täiesti liikumatult paigal silmad pärani ja vaatas üksisilmi Romielile otsa, lugedes tema otsust tema silmist. siis heitis ta pilgu lapsele, kes klammerdus tema käte külge nagu sõltuks sellest tema elu, mis oli ilmselt ka tõsi. Sirene tegi oma valiku. Ta jooksis. Romi tundis teravat valu. ta suutis veel märgata, et neli musta kuju järgnesid Sirenele, kuid sellel hetkel kadus pilt ning ta vajus igavesse unustuste hõlma. poisid, kes olid juba onniga ühele poole saanud ootasid juba pikkisilmi tüdrukuid tagasi. Andy kõndis närviliselt edasi-tagasi. Sirena jooksis ja jooksis, vaevalt märgates kuhu ta laheb. tema mõistus oli kui autopiloodil, pöörates ümber nurkade lipsates poodidesse ja väljudes tagavara väljapääsude kaudu, minnes läbi metroo, hüpates juba liikuvale trammile ja minnes maha järgmises peatuses. ta jooksis kuni ta oli linnale vähemalt kolm tiiru peale teinud ja kõigist jälitajatest lahti saanud, kuid tema meeltes keerlesainultüks asi 'see ei saa olla. see ei juhtu päriselt. see on unenägu. ja nii edasi ja uuesti ja tagasi. lõpuks jõudis ta metsa ja poiste laagriplatsile. ryan heitis ainult ühe pi lgu Sirena silmadesse, lapsele tema kätel ja tühja metsa tema selja taga ning mõistis. Sirena ainult noogutas talle, asetas lapse murule, pööras kanna pealt ringi ja jooksis sügavamale mets ning tegi midagi mida ta polnud kuna
kunagi varem teinud: viskus põlvili maha, pani käed näo ette ja nuttis.

Autori kommentaar »