Alice õudukas (4)

Tere.
Kirjutan mingi suvalise Alice õuduka.Ise mõtlesin välja.Mu nimi pole Alice, aga see on pandud lihtsalt mina vormi.See on ju kõigest jutt.Ma teen, et see oleks vanaegne jutt, aga tegelikult pole.Mu jutt on 1931 aastal tehtud ( tegelikult pole see nii vana jutt, lihtsalt nii on põnevavam ).Sellel aastal ei olnud veel numbreid ja näitati näppudega.Ma ise mõtlesin välja number 10 ( tegelt muidugi ei mõelnud, ma teen tegelikult nii, et ma nimetan ikka numbreid ).Jutt :
Tere.Minu nimi on Alice ja ma olen 10-aastane.Elan ühes vanas majas, see maja ehitati aastal 1831.See on hästi-hästi vana maja.Mul ise on ema surnud, aga isa elas minuga.Ühel päeval pidi isa minema Ameerikasse ( töö asjus muidugi ) ja mina pidin jääma üksi koju.See mõte ei meeldinud mulle sugugi, aga pidi sellega ju leppima.
Isa :,,Kullake, ma lähen Ameerikasse tööle.Sa pead jääma üksi koju.
Mina :,,Miks ? Ma ei taha üksi koju jääda.Ma kardan üksi olla ja pealegi on meil nii vana maja, et...ah ma parem ei hakka seletama.Kas ma endale külla võin kedagi kutsuda ?
Isa :,,Siin pole midagi karta ju.Külla ? Ei, mitte mingil juhul.Külla ei või kutsuda.
Mina :,,No aga, miks ?
Isa :,,Ei või ja kõik.Ei hakka mina sulle seletama, miks ei või.Mõtle ise välja.
Mina :,,Siin pole midagi mõelda.
Isa :,,Nonäed, siin pole midagi karta ka.
Mina :,,No aga...
Isa : Ei mingeid agasi.
Mina : Aah, okei siis.
( Pläägutab koguaeg.Nii nõme on seda plära kuulata ), mõtlesin endamisi.
Isa :,,Aga ma lähen homme hommikul kell 6 juba minema.
Mina :,,Ei mingeid agasi.
Isa :,,Ära räägi nii !
Mina :,,Mulle sa ka ju ütlesid, et ei mingeid agasi.
Isa :,,Sest mina olen isa.
Mina :,,K.a.k.a.j.u.n.n.i isa vä ?
Isa :,,Tagumik paljaks !
Mina :,,Miks ?
Isa : Annan sulle rihma !
Mina :,,Loll oled täiega.Ma vihkan sind !
Isa :,,Nii oma isaga ei räägita !
Mina :,,Mina räägin, sest sa oled nii loll.
Ma jooksin kohe kodust minema ja ei tulnud MITTE KUNAGI tagasi.Mõtlesin endamisi, et miks pole olemas telefoni ( mobla ) või midagi seesugust.Järsku jõudsin mingisse linna.Ma ei aimanudki, et see on Ameerika.Nägin seal telefoni poodi, mõtlesin, et WTF, moblapood ? Nägin sealt suurt Iphone ja mõtlesin uuesti WTF, misasja see peaks tähendama ? Õnneks mul oli natuke raha.Läksin poodi päris sisse.Seal ei olnud mitte ühtegi inimest.Sain inglise keelega päris hästi hakkama.
Mina : Hello !
Müüja : Hello !
Mina : Please one Iphone !
Müüja : Please, many too.
Mina : Please and bye.
Müüja : Bye !
Väljusin poest ja nägin enda isa ( olin siis loomulikult 19-aastane. ).Mõtlesin teda jälitama hakata.Niisiis hakkasingi teda jälitama.Jälitasin-jälitasin, kuni jõudsin ühe maja juurde.Isa läks majja sisse.Uks läks kinni.Helistasin alt kella ja ütlesin ühele perekonnale, et mul pole võtmeid, ning ta lasi mu sisse.Isa sõitis liftiga viiendale, piilusin nurgast.Mina läksin trepist viiendale korrusele.Jõudsingi lõpuks viiendale.Oeh - küll ma olin väsinud.Isa oli jätnud mingi korteriukse lahti.Läksin sisse ja mis ma nägin.Kui ma olin 9-aastane, oli isa mulle näidanud ema pilte ja ma nägin ema, ema oli elus.Järsku pani keegi käe mu õlale.Ehmatasin ära.Vaatasin taha, kedagi polnud.Jooksin nutt kurgus minema.Väljas sain normaalselt nutta.Isa ja ema tulid majast välja - ma peitsin ennast loomulikult ära ja mis ma kuulsin ema isa käest.No kuulsin küll midagi väga hullu.Kohe seletan.
Isa :,,Mu laps on täiega loll.
Ema :,,Jah, sellisega on võimatu elada.
Isa :,,Mul tuli mõte.
Ema :,,Mis mõte ? Et ta ära tappa vä ?
Isa :,,Just selline, kust sa teadsid ?
Ema :,,Mul oli ennem ka selline plaan, aga ma arvasin, et see on paha plaan.
Nüüd mul oli tõesti nagu maailma kõige rohkem nutt kurgus.Ma ei saanud õieti hingadagi.Siis isa ja ema suudlesid.Mõtlesin, et pean põgenema näiteks Pariisi.Ise nuttes tee peal.Jõudsin pariisi ja mis ma nägin...
JÄTKUB

Autori kommentaar »