You Know You Love Me #39 (2)

Eelnevalt;


Lõpuks jõudsin stuudiosse ja hakkasime proovidega pihta. Päris kõvasti sai nalja. Õppisime tantsu natuke ja lavalist liikumist. Rääkisin stilistiga ka. Jõudsin koju umbes kella 1 aegu. Olin täitsa väsinud ja läksin ruttu voodisse.


Tõusin hommikul kell 6 üles. Olin megaväsinud, sest olin ju ainult 5 tundi maganud. Ajasin ennast voodist püsti ja läksin pesema. Panin seejärel riidesse ja läksin alla kööki, et midagi süüa. Kuulsin kuidas keegi keeras ukse lahti. Läksin vaatama, kes tuli. Muidugi oli see Justin. "Samantha.. Ma mõtlesin et sa magad !" "Ei maga enam, tahaks küll aga töö ootab." Naeratasin talle, seejärel tegi ta mulle musi ja me läksime koos kööki. "Mis sa täna teed siis ka ?" "Kõigepealt peaksin ma magama minema ja siis homme lennukile." "Kuhu sõidad ?" "Austraaliasse." "Nii kaugele ? Kaua sa oled seal ?" "Paar päeva." "Okei. Ma lähen ülehomme Itaaliasse esinema, sellepärast ma täna vara üleval ka." "Okei." Sõime Justiniga ja peale sööki hakkasin mina minema. "Ilma sinuta on nii kurb olla." "Jah, on tõesti, aga see on meie töö ja..." Kallistasime Justiniga ja seejärel suudlesime. "Ma pean nüüd minema, armastan sind üle kõige !" Justin kallistas mind selle peale. "Ma saadan su autoni ära." "Okei." Läksime õue ja suudlesime veel viimast korda. Istusin seejärel autosse ja suundusin stuudio poole. Teepeal pidas poIitsei mind kinni. "Nooh, mis nüüd siis on ?" Ütlesin ma omaette autos. "Oi, tere !" "Tere." "Palun puhuge." "Njamh, ma pole alkoholi joonud aga kui peab, siis peab." Puhusin. "Te ei ole alkoholi joonud ?" "Ei." "Aga aparaat küll näitab, et te pole päris kaine.." "Misasja ?!" Olin väga üllatunud, sest ma ju ei joonud midagi ! "Einoh, ausalt ka. Ma ei joo alkoholi ja kui ma olekski joonud, siis ma poleks autoga sõitma tulnud, sest meedial oleks jälle mingi blablabla värk." "Hmmmn. Siiski ma palun, et te siit edasi ise ei sõidaks, kutsuge endale keegi järgi." "Aga ! ..." "Te olete joonud !" "EI OLE !" "..." "See aparaat teil on natuke katki." "Sõitke palun kõrvale ja kutsuge endale keegi järgi !" Sõitsin siis teeäärde ja helistasin Ryanile. "Ryan ! Tule ruttu ! Kuradi mendid pidasid kinni mu ja ütlevad et ma olen alkot tarbinud. MA EI OLE JU ! Ja ma ei tohi enam edasi sõita." "Misasja ?! Amnn. Eino sind ei tea ju, sa oled kõigeks võimeline" Ryan ütles seda poolnaerdes. "Kuule, see ei ole naljakas !" "Okei aga umnnn. Tule tulema sealt, eks ma kunagi räägin nendega." "Ookei." Lõpetasin kõne ja hakkasin siis sõitma. Ma olin natuke hirmul aga kuna Ryan ütles et ma võin sõita siis ma sõitsingi. "Kuradi lollakad !" Jõudsin õnnelikult stuudiosse. "Tsau" "Noh, kuda mentidega ?" "Ah nad nii napakad ikka. MA EI JOO JU !!" Kõik naersid. "See ei ole naljakas !" "Okei aga alustame prooviga." "Davaiii"

Tegime proovi, sõime vahepeal ka, McDonaldsi toitu, sest John käis seal ja ostis kõigile Big Mac'i. Nagu alati sai seal ka nalja. Jäin ööseks stuudiosse, sest ma ei viitsinud enam koju sõita. Kell oli 3 öösel helises mul telefon. Võõras number oli. "Justin kindlapeale." Vastasin ilge tibihäälega. "Yeah ?" Oli vaikus seejärel keegi vaikselt naeris ja ütles hästi madalal häälel: "You are next !" "Sorry, I don't understand you, I only speak Russian." Oli vaikus ja siis kõlas Justini normaalne hääl. "Ah, sa polegi Samantha siis või ?" "Olen küll." "Aaga.." "Ah sa ju helistasid mulle, tegid tüngakõne. But I pranked the prankster" Ja ma naersin. "Nii ei ole ilus !" "On küll ja ma ei viitsi sinuga vaidlema hakata vaid ma tahaks magada sest kell on 3 öösel ja ma olen täitsa väsinud." "Okei. A kus sa oled muidu ?" "Stuudios." "Mis seal teed ?" "Petan sind Kennyga." "Aa ok. .." Mõni sekund oli vaikus. "OOTA MIDA ?" "Naliiiiii." Naersin jälle. "Näh, ma ei viitsi sinuga enam niimoodi rääkida, kui sa teed nii !" "Sorry musirullikene, ega ma siis halvaga seda ei mõelnud." "Okei , midaiganes.. Aga ma tegelt tahtsin ütelda sulle et ma juba igatsen sind." "Mina sind ka." "Musi sulle !" "Sulle ka !" "Aga maga sa edasi siis. Head ööd nupsu !" "Armastan sind !" "Ma sind ka !" "Tsauuuuuuuuu" "Tsauu."
"Heh, Justin on ikka hea vend küll." Panin telefoni lauale ja magasin edasi.

"ÄRATUUUUUUUUUUUUUUUS !" "Mh ?" "Tõuse püsti nüüd !" Ma ei vastanud midagi. "Hei, kuule, tõuse püsti !" "..." John tõstis mu diivanilt püsti. Ma magasin ikka. John üritas mind kõndima panna, ma laulsin selle peale hästi unise häälega: "If I could just die in your arms, I wouldn't mind, cause everytime you touch me I just die in your arms... Okei noh olen üleval nüüd" Naeratasin Johnile. Võtsin oma telefoni ja läksime proovi tegema, sest juba homme hakkame ju Itaalia poole sõitma.

Autori kommentaar »