You Know You Love Me . #2 (3)

Eelnevalt;


Pärast showd läksime Justiniga lava taha. Seal oli palju inimesi ja kõik olid nii rõõmsad. Paljudel olid mingisugused paberid käes. Ma ei saanud midagi aru. Aga siis hakkas Justin rääkima ...


"Vaata Samantha. Mulle anti võimalus olla ühes filmis peategelane ja kuna sinna oli ühte tüdrukut vaja, siis ma valisin selleks sinu. Mulle meeldib su muusika, sa oled väga kena ja ma arvan et sa oleksid ka hea näitleja. Niiet... Tahaksid sa selles filmis osaleda ?" "Muidugi tahaksin, aga miks sa Selenat ei valinud ? Ta ju ikkagi su tüdruk ja see oleks nii armas olnud, kui te koos seal filmis mängiksite. " "Mmm jah. Noh Selena on juba päris palju näidelnud ja tal poleks aega võtetel käia." "Oookei ."
Mulle räägiti sellest filmist lähemalt ja anti ka tekst. Oeh, seda teksti on nii palju. Olin päris kaua seal nende inimestega. Noh ma poole selle ajast rääkisin Justiniga. Ja ma olin lahkumas kui Justin hõikab mulle, et ma tema juurde läheksin. Ma siis läksin. Ta tahtis mulle enda telefoni numbri anda. Ma andsin talle enda oma ka. Kallistasime ja ma lahkusin. Jõudsin autosse, kui sain aru et mulle andis just Justin Bieber oma telefoni numbri. Karjusin autos "OH MY BIEBER !!!" "Sammy, rahune maha nüüd, sa ei pea karjuma, ma tean ju, et sa oled erutatud selle filmi võtetest aga.." "OH MY BIEBER !!! " Karjusin uuesti. "Samantha, lõpeta juba !" "J-john, Justin andis MULLE OMA TELEFONI NUMBRI !! OMB !!!" "Noh ja siis, mul on ka sinu telefoni number. So what ?" "Mh. Oled sa ka ikka rumal. TA ON JU JUSTIN BIEBER !! He's my everything" "Oooojumal. Saa temast juba üle" " Ei saa !" Hakkasime Johniga vaidlema, kuni see lõppes sellega, et ma virutasin talle jalaga vastu pead. Ta ei saanud õnneks haiget ja me mõlemad naersime.
Lõpuks jõudsin koju. Astusin tuppa ja suundusin otsekohe kööki, sest mul oli kõht hirmus tühi. Leidsin külmkapist suitsukala, võtsin taldriku ja panin kala sellele. Kõndisin oma toa poole. Hõikasin veel üle terve maja, et kas keegi on kodus, aga kuna ei vastatud sain aru, et olen üksinda. Läksin tuppa, panin läpaka tööle ja hakkasin kala sööma. Telefon helises. Võtsin taskust välja ja vaatasin kes helistab. Noh arvata võis kes. Justin muidugi. Vaatasin oma telefoni ja lõpuks võtsin vastu. " No tsau, lõpuks võtsid telefoni vastu ka. " "Tsau jah. A jah . Ma kuulasin lihtsalt helinat. " "Heh." " Okei aga mis tahad ? " " Ei mul on lihtsalt igav Selena tuleb ka alles poole tunni pärast. " "Okei. Ja sa kavatsed nüüd minuga siin telefoni otsas pool tundi rääkida ?" "Umn. Ei. Noh ja juba see Scooter räägibki siin midagi, ma pean lõpetama. Love You " "Tsauuu "
Panin kõne kinni ja istusin voodi peal nagu mingi väärastunud inimene. Mõne hetke pärast tulin maa peale tagasi.

Logisin Twitterisse ja kirjutasin lühidalt mis juhtus. Seejärel läksin Facebooki ja sinna kirjutasin ka, et mis juhtus. Ainult seda ei kirjutanud, et Justin mulle oma numbri andis, sest muidu oleks sinna tulnud tuhandeid kommentaare et anna Justini number. Facebookis polnudki eriti midagi huvitavat. Jagasin seal mõndasi asju ja läksin seejärel Youtube'i. Hakkasin Justini laulu 'Kiss and Tell' kuulama. Laulsin vahepeal kaasa ka.
Võtsin laualt selle filmi stsenaariumi kätte ja hakkasin vaikselt lugema. Tundus olevat huvitav film. Mulle endale meeldib see, et ma saan mängida sellist bitch'i kes sõimab teisi, aga kui ta armub muutub ta hoopis teiseks inimeseks. Ta tahab lihtsalt sellele poisile meeldida ja lõpuks nad saavadki kokku. Noh põhimõtteliselt selline, nagu ikka on need filmid armastusest.

Õhtu poole helistas Ryan mulle ja palus et ma stuudiosse sõidaks. Saatsin emmele SMS'i, et ma läksin stuudiosse. Noh nii igaksjuhuks, kui ta peaks muretsema hakkama. Võtsin enda laua sahtlist autovõtmed, seejärel läksin garaaži ja sõitsin sealt autoga välja. Ja no minuga ikka juhtub. Sõitsin rahulikult valgusfoorini ja nagu üldse ei vaadanud, et mis tuli põleb, noh ja seal oli punane tuli, aga mina sõitsin ilusti sealt mööda. Ja jumal tänatud ! Mul oli vist mingi kaitseingel kaasas, sest ma oleks võinud surma saada. Mingi suur kaubik sõitis minust mööda, et kui ma oleks natukene aeglasemalt sõitnud oleks auto sodi olnud ja mina seal sees surnud. Ehmusin täiega ja vandusin seal autoroolis. Ja siis tuleb poIitsei auto mu taha. Ma teadsin et olen nüüd suures jamas. Noh peatasin auto tegin akna lahti ja siis hakkas nalja saama. See poIitseinik oli mingi minu suur fänn ja siis ta põhimõtteliselt ainult karjus mulle seal et " OMG . OMG . OMG . You're Samantha !!! I Love You !" Noh ta ei teinud mulle trahvi, vaid tahtis et ma talle autogrammi annaksin. Seda ma ka tegin, teadmata, mis mind ees ootab. Andis talle autogrammi ja see poIitseinik täiega üritas sinna minu autosse saada. Ma tõmbasin peaaegu juba akna kinni ja siis ta pea jäi sinna vahele, aga õnneks ta haiget ei saanud. Siis ta ilastas mu põse täis ja üritas ust lahti teha, aga ma kimasin sealt ruttu minema. Lõpuks jõudsin stuudiosse. Astusin sisse, hakkas trepist üles kõndima. Poole trepi peal seisab Ryan ja vaatab mind kurja näoga. Nojah. Sain aru, et ta sai teada et minuga selline asi juhtus. Me rääkisime sellest pikalt ja lõpuks ta andis mulle andeks, kuid ütles, et ma ei tohi kuuaega ilma täiskasvanuta autoga sõita. Noh olin suht solvunud, sest mul pole väga kedagi, kes saaks minuga sõita. Siis tuli mulle John meelde ja noh muidugi, tema hakkab minuga kaasas sõitma. Üliselt ma saan Johniga hästi läbi. Ta on nagu mu suur vend.
Asjad räägitud hakkasin laulu lindistama. Suht hästi tuli välja.
Kell oli vist juba kaks öösel, kui hakkasime koos Johniga mu kodu poole sõitma.

Koju jõudes panin auto garaaži andsin Johnile võtmed ja ütlesin et ta paneks auto lukku ja sulgeks ka garaaži. Ise kooberdasin enda tuppa, sest olin surmväsinud. Viskasin voodisse pikali ja jäin kohe magama. Ma ei teagi kui kaua ma maganud olin aga järsku tuleb keegi ja võtab mu saapad jalast ja jaki seljast. Selle peale ärkasin kohe üles. Sõna otseses mõttes hüppasin voodist püsti võtsin öölambi kätte ja hakkasin seda inimest ähvardama et mida sa teed siin ja sõimasin teda ja siis võtsin oma telefoni valisin poIitsei numbri aga see inimene takistas mind. Ta andis mulle kerge kõrvakiilu ja ma ärkasin täitsa ülesse. Sain lõpuks aru, et see oli John. Hakkasime mõlemad naerma. Ma võtsin jaki seljast ja palusin Johnil lahkuda, sest ma tahtsin oma pidžaamat selga panna.

Läksin külalistetuppa, et anda Johnile padi, tekk ja lina. Soovisin talle head ööd ja kooberdasin tagasi enda tuppa.