Anna elu vol1 (5)

Panin noa kõri juurde, ja olin valmis tõmbama. Tõmbasin täiest jõust. Olin surnud. Kõikjal voolas veri. Põrand oli täis tumepunast verd ja isegi seinal oli veretäppe. Hing mu kenast kehast oli kadunud, ja asusin Surnute Riiki. Seal oli ilus, vägagi. Muru oli imelikult valge, pilved kõikjal, kõik oli valge, puud oli pikemad, ja inimesed olid nagu inglid ja ka väga lahked.Inimesed olid riietatud valgetesse siidist riidesse, mis tegi neist nagu Jeesuse.
Ma ei saanud aru, kus ma olin, kuniks kohtasin tüdrukut. Tüdrukul oli pikad punupatsis tumedad juuksed, mis läikisid päikesevalguse käes, tema silmad olid mururohelised, huuled heledalt punased ja riided olid samast materjalist ja samat värvi, mis ka teistel. Tüdruk rääkis, mis koht see on, kes siin elavad, ja kuidas Anna siia sai.
Anna, see on Taevas, kus sa praegu pesitsed. Siin elavad inimesed, kes on Maailmas surnud.
See tähendab siis .. ?
Jah, Anna, sa oled surnud. Sa tõmbasid endal kõri läbi !
See ei ole võimalik !
See on. Ma ise nägin veel seda pealt
Miks ma seda tegin ? Mul tuli pisar silma, vaatasin tüdrukule silma.
Sest su vanemad mõrvati, sul ei ole õdesid ega vendi, sõbrad vedasid sind koguaeg alt
See ei ole võimalik !
Vaata ! Sa lebad seal, veri on kõikjal.
Mida ma tegin ?!?!
Sul ei olnud kedagi, välja arvatud ...
Välja arvatud KES !!!?
Joosep. Ta armastab sind ! Ta teeks sinu nimel kõike !
Ma olin nii pime ?
Jah, Anna, sa ei näinud seda. Sa ainult naersid Joosepi üle ! Ja praegu tuleb Joosep sinu juurde lillekimp käes. Te lepisite eile kokku, et lähete välja
Miks ma seda ei mäleta ?
Sest ta ei meeldinud sulle ! sa viskasid peast kõik tema luuletused ja laulud, mis ta oli ööläbi mõelnud. Sa viskasid tema kingitud mõmmi ära, mis ta oli kalli raha eest ostnud. Saad aru nüüd, mida sa teinud oled ?
Ma ei teadnud seda, et ta tegi mulle kalleid kingitusi, ma mõtlesin, et ta võttis need luuletused ja laulud kuskilt raamatust või internetist.
Vaata ! Ta nutab ! Ta teadis, et see kunagi juhtub, aga ta ei olnud valmis .. ta võtab noa kätte ...
Ja .. tõmbab !
Pisarad voolavad üle mu põskede.
Kas Joosep tuleb siia ? Minu juurde ?
Ta tahab sind näha, sinuga rääkida, sind kallistada, sind suudelda ! Aga ta ei saa seda !
MIKS ?!?!?!
Sest ... sina ei taha seda
MA TAHAN SEDA !!!
Mõtetes sa tahad seda, aga oma südames sa seda ei taha.
Kas ma näen teda veel kunagi ?
Jah, sa saad tema juurde minna üheks päevaks, ja kui see päev läbi saab siis ..
Siis mis ?
Siis sa ei tule mitte siia Taevasse, vaid lähed Põrgu. See on sinu valida, kuhu sa lähed, sa kas jääd siia, või lähed sa Põrgusse
Miks ? Miks see peab nii olema ?!
Anna, see on elu pärast surma ! See on täis raskeid valikuid !
Mida Põrgus tegema peab ?
Orjama, saad piitsutamist, pead 24/7 kuulama alandusi, pealt nägema teiste keevasse potti viskamist ..
Eih ! Ma pean Joosepilt andeks paluma, ma ei saa niimoodi elada ! Kindlasti peab olema ka teine viis, kuidas seda teha ! PEAB olema !
Anna, teist võimalust ei ole !
Siis ma valin Põrgu !

Autori kommentaar »