Libasurnud 1.osa (4)

Oli aasta 1918 olin haiglavoodis pikali ning magasin enamuse ajast.Mind oli tabanud raske hispaania gripp ning ma polnud ainukene minu põrval paltites lebasid veel mitmed inimesed nagu ka minu ema.Mu emal oli juba parem kuid ta ei olnud terve ja arstid teda ära ei lubanud aga ta vastas selle peale et kui tema peab oma viimased elu nädalad siin veetma siis tema sellega lepib sellega peasi et mind (Eilyt) aidatakse.
Mu ema suri mõne aja pärast ning oli arvata et lähen järgi kuid...enne enda surma oli ema uurinud välja et doktori üks intern oli libasurnud.
sellele internile kelle nimi oli Carl.Mu ema viimased sonad olid "Päästa Eily see on ainus võimalus ma tean et suudad seda teha".Carl oli olnud ehmunud sest ta ei osanud arvata mida teha.See mida tema tegi oli kolm korda raskem mida teevad meie sugused.See mida Carl tegi oli peaaegu võimatu.Tema muutis mind libasurnuks.Kõigepealt mina siis oma naise Johanna siis Will.

Autori kommentaar »