Teema: Järjejutud / Noortejutud

Kahepalgelisus 2 / Uus kogemus (0)

R**sk.Miks selline tüütu värk peab olemas olema, nagu äratuskell?Miks see peab äratama mõnusast uneäost, kui see on just kõige paremas kohas?Ma vihkan äratuskelli, peaks enda omast lahti saama.Avasin vaevaliselt enda helesinised silmad ning muigasin.Täna on esimene päev keegi uus läbi katsetada.Polegi ammu uut doosi saanud.
Kargasin hoogsalt voodist välja ja kadusin vannituppa.Seal valmis saadud panin riidesse, viisin koti alla ja hakkasin sööma.Toit söödud viskasin nõud nõudepesumasinasse ning lahkusin majast.
Koolini oli umbes 20 minutiline tee.Jõudsin üsna esimesena kooli ning valmistusin valikuks, keda esimesena kiusata.Varsti saabus klassi arglik helepruunide juustega tüdruk.Okei tema jätame küll viimaseks.Kes teab, äkki peksan temast elu välja? Järgmine, kes klassi tuli oli rokistiilis poiss.Hm, tema äkki sobiks.Okei tema valin, kui kedagi muud ei saabu.Kuid kahjuks vedas sellel poisil.Viimasel hetkel saabus klassi üpris kiitsakas porgandi värvi juustega poiss.Tema sobis ideaalselt.Nüüd aeg.Äkki jälitaks teda niikaua, kuni ta WC’sse läheb?Seal oleks kõige parem.Ning siis saabuski juba see hetk.
Poiss tõstis närviliselt oma peenikese käe ja jäi ootama.’’Mis on nüüd Taavi?’’ küsis õpetaja tüdinenult ning põrnitses Taavit.’’K-kas ma võin vetsu minna?’’ vaevu oli arusaada mida ta pobises, ta hääl oli nõrk ning see värises.’’Okei, eks sa mine.’’Poiss ruttas klassist välja ja sulges klassiukse.Mu käsi tõusis.’’Mis on Henry?’’ okei õpetaja oli üpris vihase tooniga juba.’’Ma sooviksin ka vetsu, ilge häda on.’’ Kirtsutasin nägu tõestemaks oma juttu.’’Okei, mine ruttu.’’Lendasin klassist välja ja kiirustasin poiste WC poole.Taavi oli kabiinis veel.Toetasin ennast vastu kraanikaussi ning ootasin.5 minutit.10 minutit.Mida ta teeb seal?Viimaks oli veehäält kuulda ja kabiiniuks avati.Nägin tumepruune kohkunud silmi.Ougaad, rahuldus tuleb juba.Astusin pika sammuga ta ette ning tõukasin teda tugevalt.Ta läks hooga vastu kabiini ja vajus maha kössi.Veel polnud kõik.Ma võtsin jalaga hoogu ning see lõpetas ta kõhu vastas.Kuulsin oigamist.Oh issand, kui hea see hääl oli.Astusin veel talle käe peale, kuni kõrgus vastuseis.Seda polnud ennem juhtunud.Ta hüppas püsti ning äigas mulle rusikaga kõhtu.Kurat.See oli..Mis sõna sinna sobib?Valus.Esimest korda elus ma tundsin valu.See oli uskumatu, mis tunne see oli.See, see oli imeline peaaegu.Ma naeratasin ning ründasin uuesti.Seekord lõin ta pea vastu kraanikausi äärt, kuid nii, et ta teadvusel ikka oleks.Lajatasin jalaga meeste õrna kohta, kuulasin mõnuledes ta oigamist ja kadusin vetsust.Läksin klassi, võtsin oma koti ning lahkusin koolist.Pole liigselt tähelepanu enam vaja.See oli lihtsalt parim kogemus, mida ma iial saanud olin.Keegi oli mulle vastu hakanud!Suunurgad kerkisid iseenesest üles.Kas see päev enam paremaks ei saa muutuda?
Koju saabudes olin üksi, kadusin enda tuppa ja jäin magama.Pole mitte midagi paremat, kui üks rahustav unenägu.Kuid unenägu polnudki lihtsalt üks must tühjus.
’’Your love is just a lie.Lie.Lie.It’s nothin’ but a lie.Lie.Lie.’’ kõlas mu telefoni helin ja ma ärkasin unest.Kobasin telefoni järgi ning vastasin kõnele.Kuulsin ohkamist.Mis toimus?’’Hallo?!Kes räägib?’’ küsisin, aga vastust ei tulnud.Ohkamine taaskord.’’Sa pead oma hobi lõpetama, või sa kahetsed seda.Ma tean seda.Ma näen seda.Ma kuulen seda.Ma olen kõikjal.Lõpeta, või sa kahetsed oma pere, tuttavate ning mis tähtsam iseendaga.’’ Ning kõne katkestati.Ma polnud ikka veel uudisest toibunud, kuni äkitselt taipasin.Ma ei saa enam valu näha, kuulda ega tekitada?!Ma ei suuda ilma selleta olla.
Mida ma tegema pean nüüd?Appi!

Teavita ebasobivast sissekandest!