Teema: Järjejutud / Noortejutud

Kahepalgelisus (0)

Valu.See on see mida iga inimene on tundnud.See ei meeldi kellegile.Aga kellele meeldiks?See tekitab sinus ebamugavus tunde, kus tihti valatakse ka pisaraid.Samuti on mitut sorti valusid.Mõned, mis on füüsilised ning mõned, mis on vaimsed.
Ma olen seda sorti inimene, kellele meeldib valu tekitada.See toob mulle naeratuse suule, kuidas ohvri suu grimassi läheb ning ta valu tunneb.Ma pole ise kunagi valu tundnud, ega saagi tunda.
Mitu korda on nii juhtunud, et ma olen valu tekitamisega peaaegu vahele jäänd.Aga ma olen kõik vaikima sundinud, kes ei taha seda uuesti kogeda.Võimu tunne on mõnus, nagu nikotiini sõltuvus.Sa ei saa sellest nii kergelt lahti kui tahad.Sa proovid kuid, aastaid, sajandeid.Aga kas tulemusi on?Haha, ei ole.Mõned on piisavalt tugevad, et vastu seista aga mõned lihtsalt annavad alla,nad isegi ei proovi.
Sama on mul endalgi.Ma ei proovigi seda lõpetada.Ma tahan seda, ma vajan seda.See aitab mul elada.Ma tean, et te mõtlete, et ma olen psühhopaat.Aga ei ole.Ma olen täiesti normaalne tegelt, väljaarvatud see üks asi.Mul on hinded head.Jah, ma käin koolis.Ning alles kümnendas klassis.Ma saan enda vanematega hästi läbi, kellegil ei ole aimu, et mul selline niiöelda hobi on.Ja nad ei saagi teada, ma oskan seda varjata.Ma olen proffesionaalne sellel alal nüüd.
See algas kõik selles, kui ma viie aastasena kogematta oma parimat sõbra oksaga lõin.Ta sai vastu nägu ning ta tõmbus automaatselt kerra.Ta nuttis, need vedeliku kogused mis ta põskedelt alla voolasid olid kuidagi moodi rahustavad.Need meeldisid mulle.Algul ma vaatasin ehmunult, kuid siis tuli mu vägivaldne pool üles ning ma äsasin talle jalaga.Üsna pea ma lõpetasin, nautisin ta valu ja kadusin igaveseks tema elust.Ma pole siiamaani teda näinud, ega tahagi näha..
Enda klassis olen hetkel uus.Ma ei tunne kedagi, nad on nagu uued doosid mulle.Uued, head, magusad.Ma võtan nad kõik ükshaaval läbi.Samm sammult, kuni neis pole kübetki rõõmu enam..

Teavita ebasobivast sissekandest!