Kummituste maja 12 . osa . LÕPP ! (7)

Hommikul ..

Ärkan üksi .. Kedagi pole .. ,, Markus , Maria , Liis ? " Vastust ei tule .. ,, Kutsusid ? " Kostis hääl minu seljataga .. ,, Markus ? " ,, Jahh ," Pöörasin ümber . ,, Kuule, me leidsime mooduse kuidas oma kehadesse tagasi saada . Kuidas neid jälgida . " ,, Kas ma näen jälle ennast ? Tahaks jahh teada mis mu kehast on saanud .. " ,, Tule siis ! " Kõndisime koridori kus ma pole kunagi käinud . Koridori lõpus paistis valgus .. Tundsin kuidas Markus hakkas mind valguse poole lükkama, jäädes ise sinna . Järsku , nagu midagi oleks mind valguse poole tõmmanud . Ma ei hakanudki vastu . See kõik käis mu peast läbi .. Tulek, minek, kummitused .. Kõik meie läbielatu .. ,, Roberta ! Ro .. " Ja hääl lõppes . Proovisin sellele järgneda .. Hääl valjenes uuesti . ,, Roberta, Roberta .. " Mõtlesin , et milles asi ? Tundsin sellist üleolevat tunnet . Sellist , et ma pole enam tähtis , mul on siin parem .. ,, Roberta ! Sa pead talle järgnema, kui tahad jälle endaks saada . " ,, Kes te olete ? Kellele järgnema ? " ,, Pole tähtis kes ma olen, mine nüüd . " Mõtlesin , et milles asi ? ,, Oodake , kellele ? " Olin juba lootust kaotamas .. ,, Mulle ! " Kostus hääl, sealt ta välja ilmuski . ,, M .. M .. M .. MJ ? " ,, Jah õeke ! " ,, Kk.. Ka.. Kas Kas sa oled surnud ? " ,, Ei õeke . " Hakkasin liikuma kuidagi tema poole ja tema samal ajal eest ära . Tahtsin teda kallistada . Tea emmata kuid ma eisaanud . ,, Tule siis tagasi koju ! Me arvasime kogu selle aja, et oled surnud . Mis mu sõpradest saab ? Mis sinust saab ? " ,, Ära minupärast muretse . Kõige tähtsam on see , et sina siit välja saad . " ,, Ei, mine sina !" ,, Mina ei saa siit enam kunagi minema . Ma andsin oma sõna . kui ma siit lahkun sured nii sina , sinu sõbrad, kui ka kõik teised siin .. Samuti mina ja ma ei saa kunagi minna tagasi koju . " Vennake, ära jää siia . " ,, Ma pean aitama teistel sinusugustel siit välja saada enne kui nad teid hävitavad . " ,, Hävitavad ? " ,, Jah õeke .. " Ta naeratas veel korra , ise olles pisarates . Ning ta hääl kadus valgusesse . Kuulsin veel kui ta ütles ,, Teata emale ja isale , et olen õnnelik, õeke " Naeratasin samuti veel viimast korda ja haarasin tal käest . ,, Ütlen MJ, ütlen .. " Ta pigistas mu kätt ja kadus .. Mu vend MJ käis samamoodi läbi terve selle tee , et jõuda siia majja .. Siia kummituslikku majja . Ta jäi samamoodi kadunuks .. Tema keha leiti surnuna, aga vaim on siin . Siis kuulsin oma ema .. ,, Roberta ! Oh , mu kallis .. " Ta nuttis . Ta oli kodus .. Nägin ka Markuse, Liisi ja Maria vanemaid .. Nüüd ma uskusin , et pääseme . Oma vanemate pärast .. Järsku ilmusid mu kõrvale Minu sõbrad, kõik sõbrad ja MJ . Järgnesime temale . Ta ikka veel naeratas . Kogu selle aja mõtlesin sellele ,et kuidas ta saab siin õnnelik olla ? Järsku teatas ta ,, Te ei tohi sellest majast mitte kunagi enam rääkida ! Sellest eitohi keegi teada saada . Noogutasime kõik .. Tundsin veel midagi erilist . Märkasin , et liuglen oma kehasse ..
,, Pane 200 volti ! " ,, Oota ! Ta ärkas ! " Arstid rääkisid midagi veel, aga ma ei pannud tähele .. Avasin oma silmad . Mind tõsteti kanderaamile . Heitsin veel pilgu vasakule ja märkasin kuidas mu sõbrad ärkasid .. Olin õnnelik ja sel hetkel olime veel sinise taeva all .. Ma ei teadnud kus me täpselt olime ja tol hetkel mind ei huvitanud ka . Vaatasin lihtsalt taevasse senikaua kui midagi muu polnud näha peale kiirabiauto lae . Siis sulgesin silmad ..

*-------------------------------------------------*

5 kuud hiljem .

Kirjutab : * Seal majas on kummitused ! See tuleb hävitada ! * Kiri oli nähtav kõikidele kohtusaalis olijatele . Alustasime sõpradega kohtuasja selle maja suhtes .. Olime juba peaaegu kaotamas , kui leiti veel juhtumeid kadunud inimestest . Kõik nad käisid selles majas . Tegin seda enamus venna heaks . Ta oli nii norr .. Alles 17 kui ta suri .. See oli 7 aastat tagasi .. Mina olin siis 10. aastane . See oli minujaoks liig ja jättis suured hingehaavad . Need pole veel siiani paranenud .. ,, Vandekohus , mis te arvate ? " Küsis kohtunik . ,, Vandekohus arvab , et .. Et see maja tuleks hävitada ! Vahet ei ole kas seal kummitab või ei , aga see suur pind mida see maja haldab võimaldab väga suuri kaubanduskeskusi ja mänguplatse . " Olime nii õnneikud ! Ma ju otseselt ei rääkinud sellest majast kunagi , kirjutasin ainult ! Jooksin kohtusaalist välja õue . Vaatasin veel kord taevasse . Pilvede vahelt ilmus välja mu venna nägu .. Ta naeratas . Tema silmadest oli näha, et ta ütleb , Aitäh ! " See on kõigetähtsam . Ta sai nüüd taevasse ja oma muredest vabaks .. Keegi haaras mu käest . Panin pea ta õlale ja me jalutasime mööda sügist puiesteed minema . Minema nende murede juurest .. Kas või korraks ..

The End !

Autori kommentaar »