13 ja reede 9.Osa (6)

Mina: Kes need deemonid saatis?See ei saa olla juhus, et koguaeg tuleb mingi deemon meile kallale!
Margit: Me peaksime minema Teispoolsusse!
Mihkel: Ma arvan ka, sest seal elab häid deemoneid ja nõidu, kes saavad meile abi anda!
Mina: Ma olen nõus, aga kuidas me sinna saame?
Margit: Triinu oskaks seda...
Mihkel: Jahh, aga teda ei ole siin.
Mina: Me peaksime midagi välja mõtlema!
Mihkel: Äkki Triinu hoopis petab meid?Ja on kõige selle taga?
Margit: Ei usu,miks ta muidu meile võimed andis?
Mina: Ta võis lihtsalt meid meelitada kuskile, ning siis tappa.
Mihkel: Lähme käime Karl su kodus läbi!
Kõndisime edasi onnist ning jõudsime veeni.
Mina: Margit,võta meie käest kinni,ning haihtume koos.
Mihkel: Oota,las ta kõigepealt muutub.
Margit hingas sügavalt sisse,siis välja.Ning tegi seda uuesti.Nüüd muutusid ta silmad valgeks ning täht ta seljal hakkas helendama.
Margit: Nohh, ma olen valmis.Võtke mu käest kinni.
Ma Mihkliga hoidsime Margiti kätest kinni.Siis haihtusime.Jõudsime Walk Streeti tänava algusesse.Kõndisime edasi , ning jõudsime minu majani.See oli lagunenud.Kõik oli puru.Aknad,uksed,kõik-kõik.
Mina: See maja on lammutatud...
Margit: Me ei saa siia sisse...
Mihkel: Lähme võtame siis sealt pilte mälestuseks.
Kõndisime lagunenud plankude sees ning leidsime ühe pildi, kus olin mina,Margit,Mihkel,Aaron ja Triinu peal.Meil tuli pisar silma Aaroni ja Triinu pärast.Võtsime selle pildi ning otsisime edasi.
Mihkel: Siin on veel üks pilt!
Vaatasime seda pilti ning seal oli mina,Margit ja Mihkel peal.Ka selle võtsime kaasa.
Margit: Lähme nüüd, meil ei ole rohkem siit vaja...
Mina: Oota!Ma leidsin ühe pildi veel!
Seal pildi peal oli minu vanemad,Margiti vanemad ja Mihkli vanemad.
Mihkel: Lähme nüüd...
Kõndisime lagunenud plankudest välja ning viimane kord vaatasin ma seda lagunenud maja , ning mõtlesin , ma ei tule siia enam kunagi tagasi.See oli minu jaoks üks kurveim hetk elus, mida olin läbi elanud.Kõndisime Walk Streeti lõppu ning seal oli üks pood.Läksime poodi sisse.Müüja oli mulle juba sünnist saati tuttav.Ta nimi on Victoria.
Victoria: Mis sa tahad täna osta,Karl?
Mina: Ma võtaks 3 hot dogi ja ühe limonaadi.
Victoria: Miks sa täna nii kurb oled?
Mina: Mul...Mul surid vanemad ära.
Victoria: Appikene?!Mis siis nüüd saab?Ma tunnen südamest kaasa sulle!
Mina: Aitähh...
Victoria: Palun,Teie hot dogid ja üks 2 L limonaad!
Margit ja Mihkel: Aitähh!
Andsin Victoriale 52 dollarit ning läksime poest välja.
Kõndisime Walk Streetist edasi , kuid siis tuli üks naine, võttis meist kinni ja ütles:
Naine: Tulge minuga kaasa,RUTTU!
Hoidis meist kinni, ning haihtus meiega ära.
Naine: Ärgake üles!Ärgake üles!
Tõusime püsti ning nägime , et oleme mingis kohas , kus olid surnud puud, tumepruun muru , ning hallid lehed.
Mina,Margit ja Mihkel: Kus me oleme?
Naine: Kas te siis ei tunne ära?Me oleme Teispoolsuses!Ise olete deemonid ja üks libahunt, ja ei tea kus me oleme!Muide,minu nimi on Natalie.Te kindlasti teate mind!
Mina: Jah,sina päästsidki Betty vanemad kurjast needusest!
Natalie: Oi , see Balthazor panigi neile needuse, et ta teid tapaks!Aga , ma ei toonud teid sellepärast siia!Ma tõin teid sellepärast siia , et te päästaks selle küla.Vaadake ise,puud on surnud,ennem need olid ilusad,helepruunid,kuid nüüd on kuivanud.
Margit: Kuidas see juhtus?
Natalie: Sellele külale pani Isand needuse peale.
Mihkel: Ja mida meie teha saame?
Natalie: Te peate Isanda tapma!Kuid tal on käskija , kes on tugevam kui Isand ise.Keegi ei tea Isanda käskija nime, kuid teda hüütakse Surmaks.
Mihkel: Woww,cuul nimi!
Mina: Mihkel , praegu ei ole naljatamise aeg, praegu me peame hakkama Isandale vastu!

Meeldib?
Jätkan?
Loe autori kommentaari!

Autori kommentaar »