Teema: Järjejutud / Noortejutud

I hate this day## (0)

Eelmises osas: Ma kutsusin birksu omale külla. Ta jäi meile ööseks. Me vaatasime temaga ka õudukat, aga teist. See oli veel lahedam. Me kuulsime järsku.............




püssipauke. Me hakkasime karjuma. Läksime õue vaatama, mis toimub. See oli Mihkel, keda lasti. Ja laskjaks osutus minu lihane õde. Muide ma jätsingi ütlemata, et mu õe nimi on Brigitta. Ma hakkasin karjuma. Briksu kutsus kiirabi. Mihkel viidi ära ja minu õde viidi po#!?!#eisse. Hommikul ärgates, hakkasin ma kohe ema käest pärima, et millal mu õde po#!?!#eist vabaks saab. Ema vaatas mind imeliku näoga ja küsis:




Millest sa räägid?




Sellest, mis eile toimus muidugi. Ja kuidas Mihklil üldse läheb?




Järsku käis uksekell. Ma läksin vaatama, kes seal on. See oli Mihkel. Ma puhkesin nutma. Mihkel küsis:




Miks sa nutad?




Kuidas, kuidas see võimalik on?




Mis asi. Millest sa üldse räägid?




Sa ju alles eile........




Ma minestasin. See oli jube. Ma ei saanud enam üldse aru, mis toimus. Ema kutsus kiirabi. Mihkel tuli mind vaatama. Ja nüüd ta ütles üldse, et ta ple minu juures käinud ja, et mind lasti, sellepärast ma siin olengi...See päev läks aina segasemaks. Ma hakkasin vaikselt aru saama et see kõik toimus unes, aga see jäi mind ikka kummitama.. Mihklil ei olnud mingeid haavu ja mul olid tõesti püssihaavad. Mu õde seisis mu kõrval. Ma hakkasin karjuma ja rabelema.. Ma tahtsin ennast ära tappa. Ma vihkasin oma ema ja oma õde täiega. Paari päeva pärast pidin ma kooli minema... Mu lemmikvärvid on sinine ja roosa. Seda värvi olid muidugi ka mu riided.. Ma läksin kooli. Meie klassi tuli uus poiss. Ma vaatasin teda pikka aega ja ei teadnud üldse mis kõrval toimub... See oli armastus esimesest silmapilgust. Ka see poiss hakkas mind vaatama. Minu enda poiss küsis:

Teavita ebasobivast sissekandest!