Soovide nimekirja viimane, 2 (2)
"Siin ma siis elan," ütleb poiss, tutvustades oma korterit.
"Väga ilus," vastab Marie. "Sa elad siin üksi või?"
"Jah. Tahad sa midagi? Näiteks küpsist?"
"Küpsist?"
"Jah. Või sa ootasid, nagu armastusfilmides, et ma pakun sulle punast veini ja mingit head juustu ja võibolla sushidki."
"Ootasin küll, jah."
Poiss teeb suured silmad.
"Aga küpsis kõlab sama hästi."
"Ma siis toon."
Marie vaatab korteris ringi. Kõigepealt katsub ta valge diivani, materjali. Nahk, pomiseb ta. Ta vaatab kummutipealset. Seal on kaugelt näha palju pilte raamide sees. Ta vaatab neid lähemalt. Üks pilt jääb talle eriti silma. Ta võtab selle kätte ja uurib seda lähedamalt.
"Seda vaatad?" küsib poiss ja paneb teekannu, kruusid ja küpsisekausi lauale ning läheb Marie juurde.
"Kes see on?" küsib Marie.
"Minu õde."
"Millega ta tegeleb?"
"Õpib. Tallinna Tehnikaülikoolis. Tahab esimese kraadi läbida ja vaatab siis, mis edasi tahab teha. Ta pole veel otsustanud, kas tahab kuni 31-eluaastani koolis käia ja läbida kõik kolm kraadi. Ta tahab vist õppida 4 aastat esimesel kraadil ära ja siis on kõik. Tule, ma tõin küpsist ja teed."
"Wow. Sa oled hoopis teistsugune, kui ma arvasin."
"No mis sa siis arvasid?"
"Et sa oled mingi...per.vert."
"Kui sa seda arvasid, miks sa siis üldse tulid kohtuma?"
"Ma ei tea. Tundus, et ma vajan seltskonda," vastas Marie ja võttis ühe küpsise.
"Mm, see on väga hea küpsis."
"Ma tean. Sellepärast ostangi. Ma ostan iga päev uue paki."
"Iga päev ühe paki? Kas sa sööd iga päev terve paki ära? Kas sa pole sellest tüdinud?"
"Imelik, aga ei. Need on nii head. šokolaaditükkidega on kõige paremad."
"Need ongi šokolaaditükkidega ju."
"Seda ma räägingi."
"Mis sa vaatad?"
"Sa oled hoopis teistsugusem, kui ma arvasin."
"Sina ka." Marie kallistab poissi ja suudleb.
"Ma olen vist armunud," ütleb Marie.
"Mina vist ka."
"Näita oma muskleid. Palju."
"Ma käin kolm korda nädalas jõusaalis. Eks need ise ei tule. Kuule, anna mulle oma telefoninumber."
"Ikka. 5218970."
"Aitäh."
"Palun."
"Tead, kui ma söön küpsiseid õppimise ajal, siis saab kauss nii kiiresti tühjaks."
"Mul on sama asi, ainult et jäätisega. No jube kiiresti läheb."
"Läheb."
"Ma peaksin vist minema hakkama."
"Olgu. Ma helistan sulle."
"Olgu. Ma ootan."
Marie jõudis kella üheks koju. Puges teki alla ja jäi magama.
Lisa kommentaar
Kommenteerimiseks pead sisse logima
Kommentaarid
päris hea vist
Päris hea VIST?
it's damn good