Because Of You# 4 - Kõige lõpp on millegi algus. (2)

Hommikul, kui ärkasin, tõmbasin käega üle näo ja juuste. Ajasin end püsti. Ma pöörasin pilgu oma telo kellale, krimpsutasin nina. Vahetasin riided, panin selga lühikesed teksad ja musta topi. Lükkasin oma roosad sussid jalga ja läksin alla. ''Hommik ..'' ütlesin isale ja sorisin külmutuskapis. Võtsin sealt piima ja panin kapi kinni. Teisest kapist sain krõbinad ja kolmandast kausi. Sahtlist võtsin lusika ning istusin laua taha. ''Emily ..söö ära ja siis pane end valmis, me lähme 20 minuti pärast ..'' lausus isa mind vaadates. Hakkasin sööma, kortsutasin kulmu ''juba lähme?''. Issi noogutas ''ma viin su asjad autosse juba ja siis pane end valmis''. Isa lahkus köögist. Tõmbasin käega üle oma sirgete juuste, sõin krõbinad ruttu ära. Pesin kausi ja lusika puhtaks. Jooksin vannituppa, tegin endale õrna meigi, et Justin ei minestaks, kui mind ilma meigita näeks. Kammisin juuksed kõrgele hobusesabasse. Läksin oma tuppa, võtsin nagist pika ristiga kaelakee, panin selle endale kaela. Tõmbasin ka jaki endale selga. Läksin joostes alla. Ime, ma jõudsin 18 minutiga, tavaliselt on mul 3 tundi vaja. Istusin valgesse ferrarisse. Lahkusime.

Hei : ), ma räägin siis natukene endast ka niikaua. Olen Emily, 18. Mul on šokolaadipruunid sirged juuksed, mis ulatuvad alaseljani. Ma peaksin nüüd varsti 12.klassi lõpetama, aga nagu aru oli saada, siis isa kirjutas mulle tõendid ja värgid, et ma ei peaks seda tegema. Ma armastan tantsimist, sellega alustasin 2 aastaselt, kui mu vend koos emaga meie juurest ära läks. Mul on kaksik vend, kellest ma ei mäleta mitte midagi, isa ei räägi ka. Pildid on ära põletatud, mitte ühtegi mälestust. Ma ei tea oma venna nimegi.
Mu parim sõber on/oli Carlos, ta on 19. Käis minuga samas klassis ja armastab samuti tantsimist. Aga temaga on mul ist kõik nüüdseks läbi.

Lennujaama jõudes, andis isa kohvrid ära ja ma istusin pingile. Vaatasin telost korraks kella. Pöörasin pilgu lennujaamale, vaatasin inimesi ja kõike, mis seal oli. ''Emily?! Emily!'' karjus keegi üle lennujaama. Ma vaatasin otsivalt ringi, kortsutasin kulmu, ma ei märganud kedagi, kes seda karjuda oleks võinud. Ilmselt mu mõtted jamavad. Tõusin püsti, läksin isa juurde ''lähme lennukisse?''. Isa noogutas. Käisime kontrollidest läbi ja saime siis lennukisse. Isa lubas mul eraldi istuda, sest ta teadis, et ma ei taha kunagi kellegi tuttava lähedal olla lennukis. Lükkasin kõrvaklapid kõrva, valisin IPhonest Justini laulud playlisti ja sulgesin silmad. Lennuk tõusis õhku.

Maandudes võtsin kõrvaklapid kõrvast. Ma ei jäänudki magama nagu tavaliselt. Vaatasin lennuki aknast välja, Canada oli ilus. Kui meid hakati lennukist välja laskma, tõusin püsti, võtsin oma käekoti. Läksime isaga lennukist välja, hmm, kui soe siin on. Läksime terminali, ootasime kohvreid. ''Isa ..miks sa mulle mu kaksikvennast ei räägi?'' pöörasin pilgu isale, kui olime kohvrid kätte saanud. ''Sa kuuled temast siis, kui on õige aeg.'' Läksime Canada lennujaama ette, vaatasin ringi. Tõmbasin jaki seljast, liiga palav oli. Ootasime natukene aega ja meie ette ilmus valget värvi maastur. Istusime sisse, sõitsime umbes 40 km ja olimegi kohal, Justini maja juures. Peaaegu poolte maailma neiude unistus oleks siin täitunud. Ka minu unistus täitus, aga ma ei suutnud seda praegu lihtsalt endale aksepteerida. Majast astus välja Justini ema, Pattie. Ma ajasin silmad juureks. Ta naeratas ja kallistas mu isa. Ma kortsutasin sellepeale kulmu ''isa?! ..''. Issi ei teinud minust üldse välja. Pattie hüüdis maja poole vaadates ''Justin, Emily on siin ..''. Poiss tuli majast välja, ma seisin nagu soolasammas ühe koha peal. Justin naeratas ''Hei'' ja kallistas mind soojalt. Ma kallistasin teda vastu, ta oli nii ...kuum, nägus, ilus, seksikas, ahh, ma sulasin. J naeratas põhimõtteliselt koguaeg, ta tegi mu põsele musi ja käskis paaril teenijannal meie kohvrid tuppa viia. Isa vaatas Justinit, raputas õrnalt pead. Justin noogutas sellepeale mõistvalt ja siis naeratas mulle. Kortsutasin kulmu ''mis siin toimub?''. Justin vaatas mind naeratades ''midagi ei toimu, lähme tuppa, süüa #!?!#a varsti saama.'' Justin suudles veel mind korraks põsele. Läksime tuppa, isa ja Pattie jäid välja, auto juurde. Istusime J'ga laua äärde, Jaxon ja Jazzy olid ka seal, naeratasin neile. Hakkasime sööma, Justin vaatas terve aja mind. Naeratasin ''mis on?''. J kehitas õlgu muiates ''miks sa ei nuta?''. Muigasin selle peale ''ma ei aksepteeri seda praegust hetke üldse, see jõuab mulle hiljem kohale''. ''Aga kuule ..isa rääkis sulle, et te jäätegi siia elama?'' Naeratasi Justin minu poole vaadates.

Autori kommentaar »