Let's go ! #4 osa (4)

Ärkasin enda rõveda äratuse peale , mis kostus minu telefonist . "Pane kinni !" karjus Liisa mulle , patja pea peale pannes . Ma ainult muigasin ja siis panin äratuse kinni . "Üles ! Hopp-hopp !" ütlesin Liisale ja tõmbasin temalt teki pealt ära . "Mhh ! Ma ei taha !" vingus ta vastu ja tõmbas teki peale tagasi . "Usutav" seletasin püsti tõustes . Ma olin magama läinud topiga . Püksid vedelesid maas ning ma tõstsin nad üles , et omale jalga panna . "Liisa !" hõikasin ma Liisale , kes juba jõudis uuesti uinuda . Seepeale ta liigutas end ja jooksis kapi juurde karjudes "Mis kell on ?" . "Kell on 7.20" ütlesin talle ja istusin tema köögitoolile . Liisa jooksis ringi nagu segane , ja mainis kogu aeg et kell on palju ja et peaks minema hakkama , ometigi ta elab koolile lähedal , umbes 10minuti tee .Kui liisa sai ennast valmis ja ma läksin kiirel sammul esikusse , kus ma omale jope selga viskasin . "Uhh ! Kiire-kiire!" ütles Liisa mulle ja me kiirustasime kooli poole . Kõndisime vaikuses , õues oli päris külm , pakun et -6 kraadi . Astusime garderoobi sisse ja kohe jooksid päris mitmed klassiõed minu juurde , et mind kallistada . Liisa kõndis minust kiiremini garderoobi . Ei tea mis talle sisse läks . "Tsauuu ! Lõpuks sa jõudsid !" ütles Veroonika mind kallistades . Sama tegid ka Kristi ja Liis . Võtsin ruttu jope seljast ära ja jooksin trepisdest ülesse , minu kannul olid Veroonika ja Liis ,kes naersid vahetpidamata . Liisa oli nagu täiesti ära haihtunud . Sisenesime venekeele klassi ja silmasin seal istumas Liisat , kelle poole pöördudes küsisin kohe "Istume koos ?" . Ta noogutas ja ütles "No nagu tavaliselt" . Üldse oli ta koolis palju imelikum kui muidu . "Kuhu sa kadusid üldse ?" küsisin Liisalt , üsnagi vaikselt , nagu varjaksin , et seda küsin . "Ma ei tea , tahtsin tunniks korrata" vastas ta mulle ilma mingi emotsioonita . Ta silmis oli natuke valelik pilk . "Kuule Liisa , räägi välja ! Ma näen ,et sa varjad midagi . Tavaliselt pole sa ju selline !" Ütlesin otsekohe , kui tema valelikku pilku nägin . "Peale tunde räägin , kui sa lubad , et välja ei räägi !" ütles ta mulle ja saatis mulle paar saladuse hoidmise pilku . Noogutasin ja selle peale ta ainult naeratas . Tunnid venisid ainult kella vaadates . Viimases tunnis , matemaatikas , kui ma olin pikka aega kella jälginud ütles õpetaja "Karmel ! Palun pane rohkem tunnis tähele , aitäh" . "Mhmh!" ütlesin talle tuimalt . Peale tunde sain kooli pargi juures kokku Liisaga . Kui ma sinna jõudsin , nägin Liisat ja kaugelt sinise jopega poissi .


Mina - Noh ?
Liisa - No , põhimõtteliselt . Me Rasmusega ...
Mina - KÄITE ?
Liisa - No jahm
Mina - Ei no , suhtlahe . Palju õnne teile !


Kallistasin teda , ja nägin seda sinise jopega poissi meie poole liikumas . Ma olin tõesti nende üle õnnelik , kade polnud ma mittel mingil juhul . See poiss oli Rasmus .

Mina - No tsau !
Rasmus - Tsau , tsau ! Kuulsid juba jah ?
Mina - Jajah , ma olen tõesti väga , väga õnnelik teie üle . Aga okei , tsau tuvikesed , ma koju .


Kallistasin mõlemaid ja läksin kodu poole . Vaatasin veel korraks taha ja nägin Liisat ning Rasmust üksteisega rääkimas . Nad kallistasid üksteist ja kõndisid siis Liisa maja poole , ilmselt saatis Rasmus Liisa ära või läks tema poole .