Live ur life . / 3 (4)

Ahhetasin kuid lubasin poisil siiski edasi jääda. Tohib ööse.ks jääda sinujuurde? Lubasin tal jääda. Dvai, ma toon kodust asjad, mu kodu pole kaugel. ütles Martin ja juba ta läinud oligi.

________________________________________________________

Uksekell helises ja sisse astus Amanda, käes suur kott ning teine kott seljas. "Miks sul nii palju asju kaasas on?" küsisin ahhetades. "Vanemad ütlesid, et ma võtaks külakosti palju kaasa ja siis magamisasjad." vastas Amy. "Muidu, Amy, ma kutsusin ühe poisi ka, kellega ma täna tuttavaks sain. " teavitasin Amandat. Amy oli nõus ning me hakkasime tema toodud sööki kausidesse panema.
Üsna varsti helises uksekell. Ukse taga seisis kaks poissi. Martin ja keegi võõras. "Tere Martin. Kelle sa kaasa tõid?" küsisin ülbelt. " See on James. Ta on mu vend. " Vaatasin Amy poole küsivalt. Amanda noogutas, et olgu, tulgu mõlemad. Kutsusin külalised sisse ja näitasin magamiskohad kätte. Tegelikult magasime me elutoas, teleka ees, madratsitel. "No, mis te kaasa võtsite siis?" küsisin ma. " Kohe näed. " sõnas Martin, ning võttis kotist välja viis pudelit alkoholi. Meil Amandaga polnud midagi selle vastu, kuna me oleme ise ka koos vahepeal joomas käinud.
Hakkasime neljakesi filmi vaatama. Õudukat. Paranormal Activity 2. Mina väga kardsin, teistel polnud vigagi. " Heheh, kardad või?" küsis Martin. Noogutasin. Seejärel pugesin Martinile kaissu.
Paari tunni pärast, kui olime piisavalt purjus hakkasime kõik väga sogast ajama.
"Martinkiisu. Teeme musi!" ütlesin Martinile. Ta oli nõus ja pärast seda amelesime pool tundi. Ka Jamesi ja Amanda vahel torkas midagi. Neid umbes tunni pärast näha ei olnud. Teades, et olime kahekesi, võtsime riided seljast ning olime üksteise soojade kehade vastas, teki all. Ma kaotasin süütuse.. :|
Hommikuks polnud mul midagi meeles. Pea ainult valutas. Tõmbasin riided selga ning otsisin Amyt ja Jamesit. Leidsin nad minu toast. Nemadki olid teki all lõbusasti ennast üksteise kaissu seadnud. Jalutasin allkorrusele tagasi ning hakkasin pannkooke tegema. Kuid mulle torkas midagi pähe. "Madis.." susisesin omaette. Ma olin teda petnud. Otsustasin vaikida sellest kõigile, mis eile juhtus. Äratasin üles Martini. "No musi, miks sa mu nii vara üles äratasid?" küsis ta, ning tõmbas mind kõhus enda kaissu. "See mis eile juhtus.. Ärme räägi sellest kellegile, palun." Martin sai minust aru ja suudles mind laubale. "Ei räägi kallis, sa võid mind usaldada." ütles ta ning kõditas mind. Hakkasin kõva häälega naerma, unustades pannkoogid. "Pekki! " Karjusin ma, ning jooksin kööki. Õnneks ei olnud nendega midagi juhtunud.
Küpsetasin pannkoogid lõpuni ja ootasin teiste ärkamist.
Martin ärkas ning jooksis minu poole. Pane ennem riidesse, pervert. " Ütlesin talle naljatades. " Ok, tänks." pomises ta mulle.

Autori kommentaar »