Difficult.4. Tõde on hea. (3)

Gregor vaatas maha ning hoidis kätega vasakust küljest kinni. Ilmselgelt oli tal valus, aga hetkel see mind absoluutselt ei huvitanud. Ta mõtles veel hetke.
,,Ei midagi, väike arusaamatus lihtsalt, '' lausus Greor närviliselt ringi vaadates.
Hingasin sügavalt, et mitte mingil juhul kuidagi enesevalitust kaotada ja siin keset tänavat karjuma hakata.
,,Tead, te võibolla arvate, et ma olen mingi hull psühh. Aga ma ei ole loll ja ma nägin mis Andreel käes oli, '' urisesin ma läbi hammaste´
Gregor vaatas mins vabandavalt ja ütles : ,, Ma ei arva, et sa oled psühh, aga noo siis sa juba said aru juu mis toimub.''
Gregor ei tahtnud sellest ilmselgelt midagi rääkida, aga ma päästin ta just nede jõhkaridte käest ja ma ei kavatse teda enne rahule jätta kui ta räägib. Veenmist polnud vajagi, kuna Greor ilmselt otsustas ümber.
,, Okei, asi oli nii. Läksin lihtsalt Andree ja Robinga linna tsillima. Siis järsku tuli too Sting, mingi Andree sõber. No siis nad jõid, okei ma jõin ka natuke. Siis võttis see Stig narkotsi välja ja Andree sitis selle ära. Kuigi mulle tundus, et nad Robiniga natuke kardavad seda värki. Kuna mina ei olnud nõus selle asjaga tegemist tegema said nad vihaseks...Ja edasist sa juba tead,'' sõnas Greor.
Mul võttis paar hetke aega, et seda korralikult seedida. Stig tegeles narkootikumidega...Kuidas ta võis. Ta oli olnud minu sõber ja alati rääkinud, et tema narkotsist midagi eriti ei arva. Ja siis veel Andree ja Robin...
,,Kas see oli neil varem kokku lepitud?'' küsisin ma.
Greor mõtles hetke : ,, Kokkusaamine kül, aga narkots vist mitte''
,, Me peame midagi ette võtma!''
,,Jah, me peaksime siit ära minema,'' lausus Greor end sirgu ajades.
,,Noo seda kas, aga nagu nende suhtes. Ma mõtlen Andree ja Robin.'' ütlesin ma kiiresti.
Tndus, et see ehmatas Gregorit ja ta hakkas kohe vastu kiiresti vastu vaidlema.
,,Ei! Ma sain juba ühe korra peksa ja mida me teha saame, me ei lähe ju po#!?!#eisse?''
Mõtlesin kiiresti ümber. ,, Po#!?!#eisse jah minna ei saa, mul seal tutvused sees. iis peame midagi ise ette võtma''
Gregor ohkas ning vaatas valgust kkumavaid tänavalampe : ,, Me ei saa midai teha, kuule, äkki hakkaks minema kuhugi poole?''
,,Olgu, lähme,'' laususin ma löödult. Ma lootsin, et Greoris on veidike rohkme seda võitleja hinge. Ilmselt ta lihtsalt kardab. Mina tema asemel ka kardaksin, võibolla.
Gregor vaatas mind juba pikemat aega ja küsis siis lõpuks : ,, Kuule, sa tead seda Stigi või?''
Seda küsimust olin ma kartnud.
,, Jah, '' vastasin napisõnaliselt.
,, Ja sa ei taha rääkida kust kohast sa teda tead?'' küsis Gregor ettevaatlikult, just kui kartes, et ma ei suvatse vastata.
,,Ei.''
,,Olgu,'' sõnas Greor vaikselt.
Ahh, kui ma midagi ei räägi, siis kõik arvadgi, et ma olen mingi hull psühh : ,, Okei, Stig oli mu klassivend ja sõber eelmises koolis. Väha hea sõber'' ütlesin, jättes lause lõpu just kui õhku rippuma.
Gregor vaatas mind ülltunult ja ütles :'' Vaau, sul on sellised sõbrad''
Muigasin ja vaatasin Grgorile otsa. ,, Mul olid sellised sõbrad ja sa ei tea minust nii mõndagi.''
Greor väljendas oma huvi ja naertas kavalalt.
,,Aga äkki sa räägiksid endast midagi?''
Mul jooksis mõte täiesti kokku, mida ma talle ütlen... Nii kui niii läheb ta sellest tervele koolile kelleama. Samas on Gregor olnud siiamaani normaalseim kui keegi teine minu uues ja imelikus klassis. Juhul kui ma räägiksin, mõistaks ta mind võibolla veidi paremini. Pöörasin pea Greori poole. Kuid ta kõnds nii kiiresti, et mul oli raskusi tema tempos püsimisega. Õnneks ta ei vahtinud mind ja lasi mul rahulikult mõelda, sest just seda oli mul hetkel teha vaja. Vaatasin teda veelkord, ta oli piik, umbes 180 ja ta juuksed oli tumepruunid ning sassis. Nagu nukitsamees. Lõpuks jõudsin otsusele.
,,mida sa teada tahaksid?''
Gregor pööras pea minu poole ja vaatas hämmeldunult. lmselgelt oli ta arvavanud, et ma ei vasta midagi. Samal ajal hakkasime kesklinna jõudma. Ta mõtles veel hetke ja küsis siis.
,, See ei ole nüüd eriti originaalne, aga äkki sa räägiksid mis sul seal eelmises koolis oli siis?''
Seda ma arvasin. ,, Põhimõtteliselt oli nii, et mul olid probleemid. Ellkõige seepärast, et kuskil kaheksandas klassis tekkisid mul uues huvid ja sõbrad. Nende huvide hulgas oli pidev joomine. Ma olin ikka suht joodik. Tänu sellele ei viitsinudma enam õppida, minus tekkis ükskõiksus ja viha maailma vastu. Ja ma ei saaks öelda, et see ükskõiksus ja viha oleks väga lahtunud. Lihtsalt ema hakkas nii muretsema, et sundis mind kooli vahetama. Ma lõin ühel poisil ninaluu ka puru.'' laususin ma montoolselt.
Gregor jäi seisma ja vahtis mind suurte silmadega ning ütles aegalaselt : ,, Sa lõid ühel poisil ninaluu puru?''
Ma muigasin. ,, Jap, ma ärritun kergesti ja see poiss oli tõeline #!?!# ning kiusas mind koguaeg,'
Võibolla põhjustasin ma nüüd selle, et ta arvab minust nüüd veel halvemini kui enne. Aga, ma arvan, et vahet ei ole kui nõme või halb see tõde on. Valetada ei ole ju mõttet.
,, Oled siuke kõva mutt, jah?'' irvitas Gregor.
''Kõva mut'' milline kompliment.
'' Olen, olen ja sa ei kujuta ettegi milline ma olen, '' irivatasin ma vastu ning hakkasin bussipetuse poole kõndima, et koju jõuda.

Autori kommentaar »