Logi sisse»  |  APPI! Unustasin salasõna!  |  Registreeru kasutajaks
KasutajanimiSalasõna
KasutajanimiEmail
Teema: Järjejutud / Noortejutud

Difficult.3. Üllatus. (1)

16.02.2012 16:48, x116 (Viimati luges: Anonüümne lugeja @ )
Lugemiseks kulub umbes: ( sõna)
Muuda teksti suurust: Aa+ Aa-

Hommikul ärgata teadmisega, et täna on reede on fantastiline. Viimaste päevadega oli koolis kole pingeliseks läinud ja, et on reede tegi mind enamgi rõõmsaks. Eriti veel sellepärast, et pärast kooli vahetust ei olnud ema mul eriti lubanud vanade sõpradega suhelda, kartes, et vanad harjumused tulevad tagasi. Tegelikult ei tednud ta pooltki sellest mida ma teinud eolin, kuid ta siiski kartis, et mul võib hakata jälle halvasti minema. Tegelikult oli nende sõprade hullgas vaid üks tõeline sõber Stig.
Kuna mul on nüüd koolis hakanud hästi minema, siis ma loodan, et ema lubab mul nüüd Ukuga ühendust võtta uuesti, ma nii igatsen teda, tõesti. Ta oli tõesti hea sõber. Ainuke, kellega ma tõesti sain´igasugustest asjdest rääkida.
Aga kõigepealt tuleb täna siiski kooli minna, mõtlesin ma tossusid jalga pannes ja uksest välja minnes. Kui see, mida Kiur eile rääkis on tõsi, siis peaks vist tõesti ettevaatlik olema. Kuigi, mida ta teeb türdukule, sest vaevalt ta mingi nii jõhkard on, et ta julgks mulle haiget teha. Isegi kui julgeks oleksin ma valmis. Samas võis Kiur mulle valetada ka. Ma ei tednud temast midagi, Kiur käis üldiselt koos Karliga ringi. Aga samas Krl oli ka Andree ja Robini sõber. Seega ei osanud ma midagi arvata. Võibolla olen ma paranoiliseks muutunud, aga ma ei taha enam eriti kedagi usaldada. Eriti kõige selle pärast mis juhtus eelmises koolis.
Jõudsin täna hiljem kooli ja sain veel napilt enne tunni algust gegraafia klassi sisse lipsatud. Geograafia oli üks väheseid tunde kus ma ei istunud üksi. Siin istusin ma Sireti kõrval. Siret mulle iseenesest väga ei meeldinud. Ta üritas siuke tibi olla, aga see ei õnnestunud tal eriti. Muidugi meeldis talle oma loomulikelt blondide juustega eputada ja käia mingite jubedate valgete kontsakingadega. Fuuuh.
Vaatasin vargsi klassis ringi ja ehmatasin kui nägin, et Robini pilki oli ainti mulle kinnitunud. pöörasin pea ära, tahtmata tunni ajal hakata mingit draamat korraldama. Tund venis ja venis. Teemaks oli osa, mis oli tohtult lihtne ja ma absoluutselt ei viitsinud kaasa mõelda. Kui kell helises hüppasin esimesena püsti ja hakkasin trepist üles matemaatika klassi juurde kkõndima kui keegi haaras mul varukast. Vaatasin taha see oli Robin vaatasin talle üllatunult otsa.
,,Mis on?''
Robin aint irvitas ja ei kavatsenudgi mu pusa varukast lahti lasta. Vahtisin teda vihaselt ja ütlesin : ,, ´Kui sul midagi öelda on siis ütle, aga lase mind lahti!''
Tõmbasin oma käe tema haardest lahti ja Robin hakkas minust mööda kõndima, mulle vaikselt kõrva sositades : ,, Sa ära arva, et saad siin lihtsalt natuke kangelast mägida ja saad kõik mis tahad''
Jäin seisma, et neid sõnu seedida, kuid ma tekktasin trepile ummiku, seega kõndsin kiiresti klassi juurde ja istusin pingile koridoris. Mida ta sellega mõtlem, kas nad on tõesti nii machod, et see üks kord väike ütlemine viis nad nii endast välja. Või siis on neil midagi varjata. Või siis nad lihtsalt egotsevad. Ma siendasin endale, et pole mingit probleemi, aga siiski ei suutnud ma terve ülejäänud päeva enam korralikult keskenduda.
Täna läksin pärast kooli endale linnast riideid ostma, kuna ma teksad läksid katki ja uusi oleks vaja. Mulle tegelikult üldse ei meeldi siuke šoppamine. See on igav ja tüütu, palju parema meelega laseksin kellegil teisele enda eest riideid osta. Lihtsalt keegi teine ei tea milliseid riideid ma tahan.
Pärast vaatasin, et mul pole bussipiletit ja raha sai kah otsa. Niiet pidin hakkama kaks kilomeetrit linnast nüüd jala koju kõmpima. Õnneks ei olnud külm, kuid siiski.
Ma olin juba kodule üsna lähedal kui ma kuulsin ühealt kõrvaltänavalt karjet. Kangestusin paigale ja jäin kuulama. Vaikus. kuid siis lõhestas vaikust veel üks karjeja tugev müts. Mul hakkas sees keerama, kuna ma kujutasin ete, mis seal toimub parasjagu, kuigi ma ei olnud kindel. Pöörasin otsa ringi ja hakkasin mööda tod kõrvalttänavat aeglaselt kõndima. Kuulsin ainult oigeid ja kellegi rämedat naeru.
Jõudsin umbes kümne meetri kaugusele kui nägin kolme poissi seismas ja ühte nende vahel maas lamamas. Ma kül ei kujutanud päris seda ette kuid siiski, #!?!#iiresti minekut tegema, enne kui keegi näeb, et ma siin olen. Enne kui minema hakkasin nägin ma midagi mis oli ühekorraga jube ja ehmatav. Üks neist poistest, kes seal püsti seisis oli Andree ja teine kelle ma ära tundsin oli...Stig.
Stig, Stig...Kuidas tena siia sai, Stig tunneb Andreed. Kuidas see võimalik on? Ta peksab siin praegu kedagi teist koos Andree ja selle kolmanda poisiga koos läbi. Stig ei ole selline, ta kül jõi ja suitsetas, aga ta ei oleks ealesgi kellegile peksa andnud. Alles siis kui maas lamav poiss ennast püsti hakkas ajama tundsin ma ta ära, see oli minu klassist - Gregor. Ma tundsin just praegu, et peaksin tabelti võta, sest pilt hakkas uduseks minema. Kõndsin sinna nende hulka ja Andree, Stig ja too kolmas tüüp ehmatasid päris kõvasti, to kolmas oli Robin.
,, Hei tibuke, mis sa siin teed?'' mulisies maani täis Robin mulle vastu.
Vahtisin teda vihaselt maas lamav Greor vaatas mulle anuvalt otsa.
Vatasin Stigi kes vaatas mulle otsa näoga ära-mõtle-midagi-ma-seletan-hiljem.
Stig siiski tegi su lahti : ,, Oi Reena, kuidas sa siia sattusid? Ei oleks osanud sind oodata''
,, Sa äkki hoopis seltaksid mulle?'' urisesin vihaselt ja just tollel hetkel nägin Andree käes kotti valge puruga ja kohe jõudis mulle kohale mis seal sees on. Ka Andree mõistis ja hakkas minu poole kõndima aeglaselt öeldes : ,, Kui sa siin sellest kellegile räägid... Tegelikult, ma pean kindlustama, et sa sellest ei läheks mitte kellegile rääkima'' Tganesin aeglaselt, kuid Andree haaras mu käest ja hakkas seda tagurpidi väänama. Ma ei tea kas ta arvas, et ma olen mingi papist poiss, aga ma virutasin talle jalaga kõhtu niiet ta koperdas tahapoole ja oigas. Pöördusin otsekohe Gregori poole kes oli juba püsti. Haarasin tal käest kinni ja jooksin, enne kui nad meile järgi jõuavad, aga nad olid selleks liigagi täis.
Kuulsin kui Andree veel karjus midagi, kuid ma ei vaadanud taha, igaksjuhuks. Süda peksis sees nii kõvasti, et täitsa jube. Tõmbasin hinge jäin seisma ja vaatasin Gregorile nõudvalt otsa vaatama : ,, äkki räägiksid mis toimub?''

Autori kommentaar »

Tean, et jätkan seda mingi hullult kiirest, aga ootan ikka esimestele osadele ka kommentaare ( :

Teavita ebasobivast sissekandest!

Autor:


Ukula

Kinkimine

 X 0
 X 0

» Fännid ( 1 )

 

Kommentaarid

Liska11

Omg põnevaks läheb!
 

Lisa kommentaar

Kommenteerimiseks pead sisse logima