Logi sisse»  |  APPI! Unustasin salasõna!  |  Registreeru kasutajaks
KasutajanimiSalasõna
KasutajanimiEmail
Teema: Järjejutud / Noortejutud

Finale fiato.14.Prl. Devil. (4)

25.09.2011 16:02, x145 (Viimati luges: Anonüümne lugeja @ )
Lugemiseks kulub umbes: ( sõna)
Muuda teksti suurust: Aa+ Aa-

Öö möödus... väsitavalt. Ma ei saanud eriti magada. Akanle trummeldav vihm häiris ja tekkitas minust masendavaid mõtteid. Kui me saagi teada kes nad on. Ja mida nad Simoni vanematega tegid...
See on jube. Simon on väga tugev. Mina tema asemel oleks juba ammu kokku varisenud või kaotanud realsustaju. Jah, ka minul polnud vanemaid, aga ma ei mäletanud neid ma teadsin ainult nende nimesid ja nende surmast oli juba üle kümne aasta.
Simon oli, aga elanud terve oma elu koos vanematega. Ta alustas vanemate toel kooliteed, käis reisimas..Tal on kindlasti tohutult palju häid mälestusi seoses oma vanematega. Tal oli õnnelik lapsepõlv. Ja seda hullemine maksab see praegu kätte. Seda mida õnnelikum oled olnud seda hullemini kõik kaotused mõjuvad. Ning ta ei teadnud kas nad on surnud või elavad kuskil. Kõige hullem ei olnud mite vanemate kaotus vaid..
teadmatus. Ja seda enam peame me tegutsema kiiresti. Enne kui on hilja.
Panin selga teksad ning pluusi. Ning läksin alla sööma. Kui ma kööki jõudsin istusid laua taga Danny ja Mariell. Claire oli ka köögis ja otsis shtlist midagi. Kiikasin korra seinakelle. 9.04. Kell ei olnudgi eriti palju.
,,Tere hommikst;" lausus Mariell oma heliseval häälel.
,,Hommik, jh" lausus Danny.
Ka Claire noogutas mulle rõõmsalt pliidi äärest.
,,Tere," piuksatasin ma vaikselt. Mul ei olnud erilist jututuju. Suundusin laua poole ja süda hakkas meeletult peksma. Süda ihkas istuda Danny kõrvale, kuid ei. See teeks asja ainult hullemaks. See ga läksin teisele poole lauda ja istusin hoopis Marielli kõrvale tühjale toolile.
Tõstsin endale omletti ja võtsin ühe röstsaia.
,,Noh, Ricky ja Simon alles magavad vä?" küsis Mariell.
,,Ei, ei," lausus Claire kiiresti, ,, Simon on juba paar tundi üleval. Ta on üleval, arvuti juures. Räägib telefoniga ja otsib midagi arvutist. Ei tea mida, aga vast varsti saame teada. Ja Rick vedas ennast ka juba üles, vist pesi üleval hambaid või midagi.''
,,Mida! Simon otsib midagi arvutist?" küsisin ma oma isklikust mullist välja tulles.
Minu suureks pettumuseks( okei, tegelt olin õnnelik) pööras oma pea minu poole ja vastas Danny : ,, Jah, ma küsisin ta käest, aga ta ütles, et ärgu ma teda segagu ja et ta pärast räägib.''
,,Ahah," oli ainuke mis ma suutsin üle huulte pressida. Huvitav mida otsib. Kas ta sai midagi teada? Ma loodan, et ta ennast jälle millegisse sisse ei mässi.
Varsti ilmus ka Rick alla sööma. Sõime enamuses vikdes või vähemalt mina olin vait. Teised ikka aegajal õtlesid sõna sekka. Pärsat sööki hakkas Claire koristama. Mariell läks talle appi. Pakkusin ka ennast appi kuid ta ütles, et pole vaja.Nojah, tore kül! Ei saaks öelda, et ma oleksin mingi koristamis fänn, aga tundisn ennast kasutuna ja olin niigi ärevil oodates millega Simon järgmisena lagedale tuleb.
Lõpuks kutsus hoopis mind enda juurde. Ja enam ei mõelnud kordagi koristamisele. Otsisime internetsit nende inimeste kohta infot kuid ei leidnud midagi. Tundsin ennast nii hästi koos Dannyga. Ainult meie kahekesi. Ma teadsin, et ei peaks sellest rõõmu tundama. Kuid ma ei suutnud teisiti. Olin kõrvuni armunud temase. Kuigi tema mindi ei armastanud.
Järsku kuulsin müdinat. Simon jooksis täe kiirusega trepist alla kööki, see järel elutuppa ja jäi meie ette hingeldades seisma.
Ta vaatas meid elevil ja veidi hirmunud pilguga.
Ming ütles : ,, Ma tean kes nad on! See naine ja siis need kaks meest!"
Vaatasin talle pärani silmil otsa. Kuidas ta seda veel tegi??
,,MIsasja!?'', hüüdis Danny, sest me olime just praegu seda sama üritanud.
,, Rick, Mariell, Claire! Tulge siia!" hüüdis Danny.
Kõik ruttasid kiiresti siia. Simon pöördus meie ja teiste poole.
,, Ma uursin välja kes need naine ja mehed on. Uursisin huvi pärast, et kas lähiajal seal meie kandis mingieid kuritegusid või midagi toim ei ole pandud. Meist paar tänavat edasi toimus mõrv, ma vist isegi kuulsin sellest uudistes, aga ei osanud seoseid kokku viia. Sells mõrvas oli kahtlustav. Kuid ei olnud kindlaid süütõendeid. Ja järsku ilmusid kuskilt välja mingid anonüümsed tunnistajad. Nad ütlesid, et nägid seda mõrva pealt. Ma helistasin oma tuttavale po#!?!#esis. Ta ütles mulle range saladuskatte all, et need anonüümsed tunnistajad kelle nimesid kunagi ei avaldatud olid mees ja naine. Umbes neljakümneaastased. Ja nad vastasid täpselt minu vanemate kirjeldusele. Ja need kedaq mu vanemad olid väidetavalt näinud olid need naine ja tema kaks sabrakku. See naine on allamaailmas tuntud kui prl. Devil. Õige nimega Diana Morrison. Ja need kaks meest on Jeremy Duval ja Ted Carrel. Aga neid ei saanud süüdi mõista kuna tunnistajad kadusid ootamatult. Mu vanemad ei rääksinud kunagi sellest mulle. Ma oleksin pidanud tedma," lõpetas Simon kurvalt ohates.
,, See ei ole sinu süü, kust sa oleksid pidanud teadma? Kül me neile ära teeme. Ja milline haige hüüdnimi ''prl. Devil''." lõpetas Claire raevukalt.
,,Jah, kui tema on kurat siis mina olen saatan. Kül me näeme kumb peale jääb," ütlesin ma raevukalt.
Jah, kül me näeme saatan või kurat?
Naeratasin kõveralt ja panustasin vähemalt oma südmaes saatanale.

Autori kommentaar »

Issand! :D Niii pikk osa.
Aga kommenteerige ikka ka : )))))


Teavita ebasobivast sissekandest!

Autor:


Ukula

Kinkimine

 X 0
 X 0

» Fännid ( 0 )

 

Kommentaarid

GhOstShaDov

Jätka kindlasti, mega hea : ))
 

DaFrozenEllu

lahe jätka
 

Ukula

aitääähh : )))
aga ootsan veel kommentaare ( :
 

Liska11

Täiega huvitav oli lugeda.Põnev osa!!!
Ootan juba uut.
 

Lisa kommentaar

Kommenteerimiseks pead sisse logima