Teema: Järjejutud / Noortejutud

Finale fiato.8. Huvitav vestlus. (0)

Ööseks sain ma omale ühe külaliste toa mis nagu pidigi jääma minu toaks. Tuba ei olnud väga suur, aga see eest ilus. Rohelised seinad ja sellega hästi sobiv heledast puidust mööbel. Oli mõeldud kahele inmesele ja see oli samuti ilus. Üldse oli kogu maja väga kena. Maja oli kahekordne. Esimesel korrusel asus suur ja avar elutuba, köök ja kabinet. Eriti meeldis mulle suuretoa mööbel. Ilus suur diivan. All oli veel ka WC. Üleval oli kuus tuba. Ma sain aru, et magamistoaks oli neist ehitatud vaid kolm. Kuid nad olid kahte tuppa veel voodid viinud. Nagu ma ausain olid kõigil eraldi toad. Ainult Simon ja Daniel magasid ühes toas. Neil lihtsalt ei oleks olnud veel ühte tuba kuhu voodit panna kuna kuues oli trepi hall. Üldse oli kogu maja sisustatud väga maitsekalt, aga samas mitte väga kallilt. Öösel ei saanud ma peaegu üldse magada. Pea oli mõtteid täis. Pärast hommikusööki kui kõik elutoas istusid ütles Mariell : ,, Me peame nüüd minema välja paariks tunnikks. Mina ja Claire lähme poodi süüa ostma janii, Simonil on ka vaja paaris kohas käia ning Dan´ il on ka ühteist teha.''
,, Kas ma jään siis üksi?" küsisin ma.
,,Ei, ei, Rick jääb sinuga siia," lausus Claire.
,,Okei.''
,,Me siis lähme.'' Nad panid riided selga ja lahkusid ükshaaval. Mulle miski pärast tundus, et Richard ei oleks koju jäänud kui mind ei oleks. Ta jäi siia selleks et ma üksi ei peaks olema. Ja see häiris mind natuke. Kuid samas ei meeldiks mulle siin üksi olla. Oleks tore kui Claire oleks siia jäänud, aga samas oli tore, et vähemalt Daniel siia ei jäänud. Ta ei meeldinud mulle eriti. Aga Richard oli teistsugune. Siuke rahulik ja tõsine. Istusime siis seal koos diivanil.
,,Ma tean, et see võib imelik tunduda, aga mida nagu õieti teete? Te ei käi ju koolis ega tööl," ütlesin ma vaikselt julgematta talle otsa vaadata.
,,Hmm, maei tea kas Claire rääkis sulle, et me ei ole mingid lapsepõlve ssõbrad või koolikaaslased.Me lihtsalt juhtusime kokku." kostis Richard.
,, Jah, midagi ta mainis.''
Richardvaatas mind veidi ja lausus : ,, Ainult mmina ja Mariell tundsime üksteist varem. Me kasvasime samas lastekodus. Mina saabusin sinna juba sündides. Mu ema suri sünnitusel ja mu isa ei arvanud, et ta minuga hakkama saab seega andis ta mu lastekodusse."
,,Kas su isa ei ole sinuga siis hiljem ühendust võtnud? Ta ei saanud sind ju lihtsalt unustada."
,,Jah, sai kül. Ma pole oma isa kunagi näinud ega teamast midagi kuulnud. Aga ma pean tunnistama, et ega ta mind enam eriti eihuvitagi."
,,Aga Richard..." - ,, Ütle mulle Rick''
,,Rick," laususin ma,, Aga kas sind siis ei huvita?"
,,Ei tema jättis minu maha mitte vastupidi. Tegelikult võib ta juba surnud olla, kuna mulle räägiti, et ta oli väga nõrga tervisega. Aga mis minu isast. Mariell saabus sinna lastekodusse siis kui mina olin kümme ja tema üheksa. Ta vanemad olid narkomaanid. Tema isa võttis üledoosi ja suri, ga ema läks vangi narkootikumite kasutamise ja omamise eest. Mariell sattus aga lastekoduse. Meist said parimad sõbrad. Ja me oleme seda siiamaani." lõpetas Rick.
,, Aaga teised, Claire?" küsisin ma uudishimust palhvatades.
,,Claire' iga on üldse huvitav lugu. Tema vanemad olis aritistid rändtsirkuses. Ta vanemad surid kui tsirkuse telgi kontstruksioon kord järgi andis ja ta vanemad alla jäid. Claire oli siis üksteist. Pärast seda jäi ta tsirkusesse elama. Ta hakkas samuti esinema. Akrobaadina ja hobustega. Kui ta kaheksateist sai otsustas ta oma eluga midagi paremat ette võtta. Meie kohtasime teda juhuslikult."
,,Vauu," laususin ma suu ammuli,,,Tsirkuse aritist.Kuigi ega temagi elu eriti õnnelik pole, vanemad surnud...''ütlesin ma mõttesse vajudes.
,,Aga Simon ja Daniel?''
Rick vajus korrakas mõttesse ja lusus siis : ,, Simoniga on natuke keeruline. Tema vanemad kadusid paar aastat tagasi, lihtsalt kadusid. Aga kuna nende laipu pole leitud ei tea me siiamaani kas nad on surnud või elus. Aga kuna nad olid seotud mingite kahtlaste tehinguteka võivad nad ka kuskil vangis olla. Nende otsimisega me praegu tegelemegi. Aga Danieli kohta ma eriti eitea. Tema on pärit rikkast perest, aga tal tekkisid vanematega mingid erimeelsused. Ta ppoel meile eriti midagi rääkinud. Nüüd sa vast mõistad. Miski pärast on meie õnnetud elud magnetina mõjunud ja meid üksteise poole tõmband. Ma ei tea miks see nii on. Ju siis selline on saatus;" sõnas Rick ja läks siis oma tuppa.
Rick on huvitav, ta on teistsugne isksus, karismaatiline. Kuid jah, võibolla see oligi saatus. Neil kellegil polnud elus vedanud. Täpselt nagu mul. Huvitav kas nad sellega linnas tegelesidgi? Simoni kadunud vanematega.

Autori kommentaar »

Teavita ebasobivast sissekandest!