Finale fiato.7.Mis saab edasi? (2)

Järgnesin Claire´ile endal süda rinnus meeletult tagumas. Me jõudsime elutuppa. Simon ja Daniel istusid laua taga, Mariell ja Claire istusid, aga diivani peal. Richard seisis diivani taga. Ma istusin tugitooli ja Claire jäi minu kõrvale seisma.
,,Nii, Lena, ilmselt sa saad aru, et midagi tuleb ette võtta. Sa ei saa koju tagasi minna kuna sind koheldakse seal kohutavalt.Aga ka sinu siia jäämine oleks natuke problemaatiline," lõpetas Claire.
Mida nad siis kavatsevad teha. Kas ma peangi lastekodusse minema? Ei, seda ma ei suudaks.
,, Mis siis saab?" küsisin ma vaikselt.
,,No iseeneset saaksid sa isegi siia jääda, aga kuidagi tuleb seda su emale seletada- vabandust kasuemale. Kui sa lihtsalt niisama ära kaoksid e#!?!# ta po#!?!#esisse avalduse ja pärast jääksime meie süüdi selles, et röövisime alaelise," ütles Mariell.
See oli tõesti keeruline, aga ma ei tahtnud mingil juhul koju tagasi minna.
,, Mul on mõte, las ta kirjutab oma emale kirja ja ütleb et teDanielmaga on kõik korras. Sest ta onjuba piisavlt vana, et ise hakkama saada," ütles Daniel.
Vastik tarkpea. Ta arvab, et ta on mingi mega tark. Säh! Tema oli ka ainuke kes mulle sellest seltskonnast eriti ei meeldinud. Ennasttäis ja ülbe. Aga peab tunnistama, et see kiri oli tal päris hea mõte.
Vaatasin neid arglikult :,, Noh, kas oleks võimalik, see kiri? Kuigi ma ei taha olla pealetükkiv ja ennast teile peale pressida. Kui mul oleks kuhu minna siis ma läheksin kusagile mujale."
Daniel turtsatas naeruväärselt ning Claire heitis talle kurja pilgu.
,, Sa meeldid meile väga ja meil oleks väga hea meel kui sa siia jääksid. Ja meil on piisvalt raha. Mu vanonu jättis mulle tohutu päranduse ja tema raha kulutame me elamiseks. Ma aravan, et sa võiksid kül siia jääda. Või mis teie arvate?" küsis ta teiste poole vaadates.
Kõik pomisesid nõusolevalt-isegi Daniel ja Richard ütles : ,, Meil oleks väga hea meel kui sa siia jääksid."
,,Tule, otsime sulle kirja jaoks paberit ja siis sa võid selle ära kirjutada." ütles Claire.
Ma järgnesin talle tuppa mis nägi välja nagu kabinet. Olin tahtnud seda juba tükk aega küsida, aga see oli tundunud liiga isklik.
,,Kuule, Claire, ma loodan, cet see ei ole liiga isklik, aga kuidas te omavahel seotud olete? Kas te olete omavahel sõbrad või tuttavad ja kus te kohtusite?"
Claire vaatas mind naeratdes: ,, Sellega on natuke keeruline. Ütleme nii, et eluteed on meid kokki viinud. Meil kõigil on elus halvasti lläinud, pole eriti vedanud - juist nagu sul. Enne kui me kokku juhtusime ei tundnud me ükstesit, või noh Mariell ja Richard olid tuttvad aga meie ülejäänud mitte. Ükskord mina või keegi teine räägib sulle sellest. See on pikk ja keeruline lugu. Näe võta paber ja siin on pastakas. Minu poolest kirjuta sinna mida tahad, aga maini ära, et sinuga on kõik korras. Ma nüüd lähen ja lasen sule rahus mõelda."
Seda lausudes astus ta uksest välja ja sulges selle. Istusin laua taha ja kirjutasin :

Evelyn,

Praeguseks olen sinust juba piisavalt kaua eemal olnud ning ma olen suutnud asjade üle rahulikult järgi mõelda. Ma ei tule tagasi ja see olgu sulle selge kui vesi. Ma arvan, et ma ei pea hakkama kirjeldama kui tore oli kogu see sinu juures elatud elu. Sa mõistad seda isegi.Ma ei ole siiamaani arusaanud - ega ilmselt saa kunagi - aru miks sa muu enda juurde võtsid. Kas sul oli vaja mind peksukotiks või nõudepesiaks, eitea. Ma ei mõista kunagi seda sõimu ja solvanguid. Sa oled mu senise elu ära rikkunud, rüvetanud. Aga ma ei lase sul edasiega sama teha.Ma elan nüüd oma elu ja ma elan seda loodetavasti hästi.

Ma ei tea kas kurvastab cõi rõõmustab sind, aga minuga on kõik hästi.
Ütle minu poolt Cherlyle edasi, et ma olen tõelislet rõõmus meie hüvasti jättu puhul.

Lena.

Mul polnud õrna aimugi mis edasi saab. Aga ühes olin ma kindel. Ma ei pea kunagi enam taluma selliseid pilkeid ja sovanguid mis mulle neliteist aasta olid oskas saanud.


Autori kommentaar »