Finale fiato.5. Nimed - lõpuks ometi! (5)

Ma tundsin mingit huvitavat lõhna. See oli magus, kuid samas selline kerge ja hõljuv. Ja see meeldis mulle väga. Avasin aeglaselt silmad. Nee dei tahtnud üldse sellise ereda valgusega harjuda. Alles hetke pärast meenus mulle mis oli juhtunud. Mu peas plahvatas korraga sad küsimust. Mis juhtus? Kuidas ma siia sain? K u s m a o l e n?Tõusin kiiresti istuli ja vaatasin ringi.Toas oli kaks tüdrukut ja kolm poissi. Polnud ilmselt keerulinearvata kus mma neid varem olin näinud. Ma ei saanud isegi aru mis tundeid see tekkitas. Tekkiitas viha teadmatuse pärast ja uudishimu. Köhatasin kegelt.
,,Hmm, äkki keegi seletaks?" küsisin nii rahulikult kui vähegi suutsin. Tegelikult oleksin heameelega selle lause karjunud. Esimesena vaatas minu poole too tumedate juustegaa tüdruk.
Ta kortsutas kulmu ja lausus : ,,No sa minestasid pargi pingil ära. Kas me oleks pidanud su sinna jätma?"
Ma tundsin kuidas ma punastan. Muidugi ei oleks pidanud.
,,Ee, kes mind muidu siia tõi?" küsisin ma ettevaatlikult ja üritades hoida hooletut tooni, mis mul muidugi ei õnnestunud.
,,Dan," ütles tüdruk ja viipas kastanpruunide juustega poisi poole. Minus paisus viha. Tema! Tema kes käis minu maja juures mind ,,jälgimas,,. Tema oli just see kes mulle neist kõige vähem meeldis.
,,Aa," lausus tumedate juustega ja äratas mind mõttetest,,, muideks sa ei tea veel meie nimesid.Mina olen Mariell, tema seal on Claire( heledate juustega tüdruk), tema on Dan-noh seda sa juba tead, tema on Richard(pikk pruunide juustega poiss) ja tema on Simon(puakate juustega poiss) ja sina oled?"
,, Ee, mna olen Lena."
Vaatasin neid kõiki. Mariell oli pikk ja heleda nahaga tüdruk atal olid õlgadest veidi pikemad lainelised tumepruuni juuksed ja hästi ilusad tumepruunid silmad. Too kelle kohta ta oli öelnud Claire oli tõeliselt ilus tüdruk. Ta oli veidi lühem. Tal olid hästi pikad ja ilusad juuksed. Mitte päris blondid, aga sellised ilusad heledad kuldpruunid. Ta oli väga ta oli veidi sellise roosakat tooni naha ja helesiniste silmadega. Ta oli ka kehaehituselt selline kõhna ja habras- tõeline ingel. See Richard oli väga pikk, ma arvan, et mingi sada üheksakümmed sentimeetrit. Ta oli valge naha ja tumedate, peaegu mustade juustega. Ka temal olid pruunid silmad. Ma ei tea mink mulle Daniel ei meeldi, temast õhkab sellist ülbust. Aga igatahes oli ta tõmmu ja kastanpruunide juustega keskmisekehaehituse ja pruunide kutsikasilmadega. Kuid Simon oli selline erinev ja natuke tähelepanemattu. Ta oli lühkike, väike ja kondine. Tal olidpunakaspruunid sassis juuksed ja rohkead silmad. Ta näol olid ka tedretähnid. Ta tundus mulle selline veidi kahvatu ja haiglane.
Ma mõtlesin, et nüüd olek õige aeg rääkida sellest mis edasi saab : ,, Noh mis nüüd siis saab? Kas ma pean koju minema?"
Claire vaatas min üli sooalt ja sõbralikult ning lausus : ,,Ma arvan, et praegu ei ole veel õige aeg selleest rääkimiseks, tule sa tahad kindlasti midagi süüa."
Ta viipas köögi poole ning ma tõusin püsti ja järgnesin talle tundes kuidas kõik mind jälgivad. Ma oskan absoluutselt mitte midagi oodata. Ma teadsin ainult seda, et kõik on väga sassis ja ma ei saa mitte millestki aru.

Autori kommentaar »