Monotony. (4)

Istusin kirjutuslaua taga arvutiekraani ees. Olin msnis ja tegin seal oma sõpradega nalja. Naersin.. kui äkki jäid kõik vait. Saabus igavus. Pähe tulid ema sõnad : " istud terve elu oma arvutis ja ei näe maailmat. su ainuke tegevus ongi arvuti, võiksid maailma avastada.." edasi ma juba ei tahtnud mõelda. Sõitsin arvutitooliga lauast eemale ja tõusin püsti. Koperdasin akna juurde. Toetasin küünarnukidega aknalauale ja toetasin pea kätele. Vaatasin kuidas vihm peksab välis aknalauda. Kui äkki tulid nurgatagant välja pubekate kamp. Karjusid ja naersid valjusti. Hingasin raskelt. Tüdrukud ja poisid lükkasid üksteist ja naersid. Neil oli väga lõbus.. nagu minul oli msnis.. mõtlesin sellele... et.. ahh ei midagi. Panin aknad kardinatega kinni ja läksin arvuti ette tagasi. Väljusin msnist ja lülitasin arvuti välja. Istusin voodile. Läksin pikali ja panin kõrvaklapid kõrva. Kuulasin rasket metalli. Tõmbusin tekki alla. Tundsin kuidas kass sättis ennast mu kõrval magama. Silitasin teda ja mu silmad vajusid kinni.

Hommikul ärkasin kell 10:01. Kõrvaklapid vedelesid kõrval . Muusika oli otsas. Panin telefoni kõrvaklapidega eemale ja lükkasin tekki jalgade pealt eemale. Astusin kandadega põrandale ja sasisin juukseid. Sammusin uniselt peegli ette ja võtsin kammi kätte. Kammisin oma sassis juukseid. Kuulsin kuidas esikust läks uks kinni. Vanemad on vist lahkunud. Keerutasin elutuppa. Panin teleka käima ja läksin dušši alla.

Helises telefon. Imestasin, seekord ei olnud vanemad.. vaid hoopis Sannu. Mu pinginaaber/ parim sõber. Võtsin vastu " tsau.." ütlesin väsinult. " õue viitsid täna? " ohoo, esimest korda kuulen et tema kutsuks mu õue.Tavaliselt on ta oma teiste sõpradega kes on minust palju kallimad. Lõbutseb nendega jne. " ei. " vastasin madala häälega. Ma ise ka ei tea mis mul hakkas. Eile olen just unistanud lõbust võimidagi sellist.. aga praegu ütlesin ei ? " miks? " oli Sannul kõrge ja solvunud hääl. Jäin mõtlema. " mul on tegemist. " ütlesin külmalt " tsau." lõpetasin kõne. Viskasin telefoni diivanile ja läksin kööki. Võtsin oma igapäeva toitu : shokolaadi hommikuhelbed ja piim. Valasin kaussi hommikuhelbete peale piima ja läksin diivanile teleka ette. Söömise ajal mõtlesin et miks ma keeldusin. Viisin kausi ära ja läksin telefoni poole. Võtsin selle kätte ja vaatasin Sannu numbrit. Vajutasin " helista "
Ootasin..
" jaa? " ütles Sannu. " tsau, kuule, ma mõtlesin ümber. " ütlesin ma. " okei , väga tore, saame siis kell 12 : 00 Kadriorus kokku. " " kus täpsemalt?" küsisin üle " ee, seal selle kohviku ees. " " okei, tsau " " tsauki". Tormasin enda tuppa kappi ette. Ruudulised kitsad püksid, mingi suvakas pluus ja kollane pusa peale. Panin mingid sokid jalga ja jooksin esikusse. Panin oma mustad saapad jalga, must jupe lillade ruudukestega, lilla müts ja lilla sall. Haarasin maast koti ja avasin ukse. Astusin ühe jalaga välja..kui tuli meelde et telefon jäi maha. Tormasin telefoni järgi ja jõudsin ukseni tagasi. Jooksin trepist alla ja olin õues. Õues oli suht soe. Aga panin kindaid ka kätele. Läksin kiirsammuga Kadrioru suunas. Päike paistis silma. Käes oli kevad. Vaatasin ringi ja tundsin elu .. nagu filmis. Kuid siis tulid roosad prillid silmade eest ära ja mida ma nägin ... autodeummikud, kõik need gaasid, süsimust lumi, inimesed mustades riietes kõndisid külmalt maha vaadates.. ma tundsin ennast ebamugavalt. Naeratus mu näolt kadus. Seisin valgusfooril ja ootasin rohelist tuld. Hakkasin rohelisele tulele üle minema. Olin juba lähedal. Kui nurga taha pöörasin nägin Sannut. Jooksin ta poole. Hüppasin talle selga ja kallistasin. Läksime siis kahekesi edasi. Jalutasime Kadriorus ringi. Kuid siis hakkas Kadriorus vihma sadama. Naersime ja ajasime juttu, ega pannud vihma tähele. Kuid ühe minutiga keeras üks inimene mul tuju täiesti pekki.
Vastu tuli Sannu sõber. Mu näol ei säranud enam mingit naeratust. Sannu vaatas mind sellise pilguga " sorri, aga ma ei taha pärast üksi bussiga koju minna." ta ei öelnud sõnagi, ta näol oli kahtlane naeratus ja nad läksid kahekesi bussipeatusse ära. Mina jäingi siia üksinda vihma alla seisma.. kahtlesin .. et Sannule üldse kallis olen..

Autori kommentaar »