Teretulemast Unistustepõrgu (5) (2)

Kiku vaatas neid ja pöörast ennast tagasi. Ta pani käed risti ja vaatas Drake'i väsinud pilguga. Tal oli nüüd kõigest pohh. Kui Drake sai kritseldamise lõppetatud, rabas ta enda käe Drake'i kaisust välja ja astus saalist minema.
Pikkas ja pimedas koridoris hüppas keegi Kiku peale, ja karjus, et edasi ta minna ei tohi. Kiku lükkas teda suvalt eemale ja läks enda tuppa. Ta isegi ei teadnud kus see asub. Ta lihtsalt liikus esimese ukse juurde, kus oleks kirjas ta nimi. Ja lõpuks ta leiab selle. Ta teeb aeglaselt ukse lahti. Kostab kriuksumist. Ta astub aeglaselt sisse. Tuba meenutab täielikult ta enda vana tuba. Ta hakkab kõike uurima , soris kõik kapid läbi... ja leidis oma päeviku. Kiku hakkas seda kurvalt lugema.
"23 detsember 2008, Täna valmistusime perega jõuludeks. Süütasime küünlaid ja valmistasime piparkooke ja igasuguseid maiustusi. KAREL HELISTAS MULLE, oii ma sulasin äraa, ma olen eluaeg oodanud seda . Igatahes, tänane päev oli ülimalt hea, käisin sõbranna juures ka, hommikul. Temaga käisime õues, korraldasime naabritega lumesõda jne, Kui ma koju tulin, oli väga järsk ja magus piparkoogi lõhn. Pärast sain ise ka neid teha. Ootan väga oma sünnipäeva. Saan 16 aastaseks. Ootan väga homset. JÕULUUD!!" Kiku põsest voolas kurbust ja valu täis pisar. Ta lehitses veel päevikut, ja leidis oma sünnipäevapeo.
"03. jaanuar 2009. JEEEEE, täna on mu sünnipäev woohoo, sain 16 täis. ohmaigosh järgmine aasta juba 17. Täna küünalt süütides soovisin head elu, ja et kui ma 18 saan, juhtub see mida ma nii väga oma eluaeg ootan, tegelikult mai julge seda isegi siia kirja panna. Aga täna oli hübär huvitav päev. Kell oli 08.00. Ärkasin kohe ülesse ja jooksin elutuppa. Maja oli ära kaunistatud ja igalpool olid kingitused. Siis kuulsin kellegi samme ja jooksin ülesse. Panin ilusad riided selga ja tulin tagasi. Selleks ajaks oli laud juba ilusti kaetud. Lauapealt sõin ma aint saiakese ja võtsin lonksu teed. Mul oli väga kiire, ma pidin kiiresti poodi minema. Ostsin lemmiktordi ja veel komme. Ja üldse, surin ära ootuses. Kell 13:00 kogunesime minu pool. Kohale tuli Karmen, Martin, Kasper, Sandra, Keiu, ja Annia. Jah, kingitusi oli palju, rahvas oli kõige kallim. Ma sain siukseid kingitusi: UUE PÄEVIKU, seda millest ma just unistasin, Ühe väga kalli kuldse pastaka, siis sain veel uued tossuuuud, need sobivad mulle vääga. A veeel sain palju asju naagu nääiteks Kaabu ja kindad, sain suuuure suuure kaisumõmmi, lool,, tegelt jah, ma olen ülihääppii. Siuke tuju et jaahm, tegelt ma käitusin terve päev nagu 5 aastane, kõik märkasid seda. Ahjaa, ja Karmen tegi parima kingituse, ta kinkis mulle uue käekotti. See on väga kallis, ja ma tean seda. Ta on märganud, et käisin igakord poes seda vaatamas, ja siis kinkiski mulle. Pidu oli väga lahe. Alguses sõime salateid ja friikaid. Pärast läksime kinno, siis olime shoppamas, ja pärast läksime hessi. Pärast hessi olime õues ja niisama chillisime, pärast tulime minu poole tagasi ja sõime torti. Mängisime lauamänge ja nüüd jäi Karmen minu poole ööseks. Oii ma tean, meil on palju mänge plaanis. Kahekesi öösel, ohyeh, LOVE YOU KARMEN, not like friend ;)"
Kikul tuli nuttuhoog. Ta mõtles oma eluaegsest unistusest. Kuigi kaheksateist aastaseks ta ei saanudki. Ta lehitses päevikut edasi, ja leidis lehekülje , kus oli kirjas see õudne asi, mille pärast läksid nad Karmeniga tülli, nimelt: "...

jätkub.

Autori kommentaar »