Logi sisse»  |  APPI! Unustasin salasõna!  |  Registreeru kasutajaks
KasutajanimiSalasõna
KasutajanimiEmail
Teema: Järjejutud / Seiklus / Põnevus

Teretulemast Unistustepõrgu (4) (0)

20.02.2010 14:35, x244 (Viimati luges: Anonüümne lugeja @ )
Lugemiseks kulub umbes: ( sõna)
Muuda teksti suurust: Aa+ Aa-

" tere tulemast " ütles Drake vaikselt. "kuhu?" küsis Kersti vaikselt. "Unistustepõrgu". "MIDAA?" kargas Kersti püsti. "Kas sa pole ikka aru saanud et sa oled surnud. Sul oli valida 4 teed kuhu sa lähed," ütles Drake valju häälega. "Kaks teed paradiisi, ja kaks teed põrgu. Paradiis nr 1. Koht kuhu sattud kui oled ise surnud. Oma elujooksul pole sa pattu teinud jne. Paradiis nr 2. Koht, kuhu satuvad inimesed, keda on tapetud või need kes on surnud õnnetuses, kuid ei ole oma eluajal midagi õudsat teinud. Ning nüüd Põrgu. Põrgu nr 1, koht kuhu sattuvad inimesed kes on oma elujooksul teinud pattu, ning need kes on surnud oma surmaga. Ning nüüd koht kuhu oled sina sattunud. Põrgu nr 2. Siia tulevad nende hinged, kes on surnud õnnetuse või tappu pärast. Enamus on siin neid kes tegid enesetappu. Aga sina satusid siia liiklusõnnetusest." "MIS PATTU MA TEINUD OLEN?!" karjus Kersti närviliselt. " " Kas sa siis ei mäleta?" tõusis Drake aeglaselt püsti. " Sa mürgitasid oma naabertüdrukut." Kersti vaatas Drake'le silma. "ma.. ma..mh.." kukkus ta istuli voodile. " Ja siin ma elan kõik ülejäänud aeg?" "Sa ei ela. sa lihtsalt oled kuni sa ise tahad." Siit sa võid minna vahepeal maale tagasi ning inimesi ehmatada, kui sul suur tahtmine on, võid vaadata elu, kuidas maa areneb, võid aga siin Põrgus olla kõik aeg kuni tahad. Siis kui sa ei taha enam üldse olla, siis sa võid lihtsalt silmad kinni panna, ja sa jääksid nagu magama, aga tegelt sa ei maga, sa haihtud. Ning tagasi enam ei saa, sealt ei tea mitte keegi mis edasi saab. Võibolla valid uue pere, ning alustad uut elu, võibolla, ei olegi midagi.." " What the f*ck?" ütles Kiku enda ette. " Kuhu ma nii kaua minna saan? Kas see voodi ongi ainuke koht kus ma "olla" saan?" " Ei ole, ma võin sind viia kuhu tahad. Olen sinuga kuni tahan, siis pead ise hakama saama. ni, kuhu minna tahad? " " Ma arvan et, ma lähen , ma tahan süüa." Kuradite söömine on juba varsti kell 21:00, oota veel natuke" " Okei, siis ma tahan, ma tahan maale, ma tahan näha kuidas mu sugulased ja sõbrad mu surmaga hakkama saavad." Ütles Kiku kurvalt. " Olgu" ütles Drake "lähme" . Drake võttis Kiku käest ja nad läksid tulest läbi. " Aah, mis valgus see on ? " küsis Kiku. Drake hoidis teda käest kõvemini, ja jooksis selle uksest läbi, kust see silmpurustav valgus paistis, nad hüppasid alla, nagu lihtsalt mitte kuhugi. Äkki olid nad Kiku majas. " Kõik on nii õudne, igalpool on kõik must, kas tõesti minu pärast? " Ütles Kiku kurvalt. " KARMEN" Karjus ta imestunud , " Ta nutab minu pärast? " imestas Kiku.

Karmen läks Kiku majast välja, ja Kiku koos Drake'ga liikusid tema järel, nad ei tohtinud ennast näidata, sest Karmen võib ehmatusest ka surra. Karmen liikus kalju suunas. Seal oli õhtuti ilus loodus. All oli meri, päikeseloojang jne, tuul puhus, ja Karmeni kleit lehvis tuule käes. Ta tuli Kalju äärde. Ta tahtis enesetappu teha, kuid kui ta selle ka teeks, ta ei sattuks nagunii Kikuga ühte kohta, ta pole oma elujooksul pattu teinud. Ta tuli äärde, ja vaatas alla.
Kiku tahtis juba tema poole joosta et peatada, kuid Drake ei lasnud, . Karmen istus sinna ääre peale ja vaatas päikeseloojangut. Kiku võttis ennast kokku ja jooksis Karmeni poole. Drake karjus tagant: OOTA SA EHMATAD TEDA JA TA VÕIB KUKKUDA!" Aga Kiku ei kuulanud. Karmen istus rohkem ääre peale, . " OOTA ÄRA HÜPPA" karjus Kiku talle selja tagant. Karmen nii ehmatas ja kukkus´korraks selili, tõusis kiiresti püsti, ja jooksis metsani, ja vaatas vahepeal taha, ta ei uskunud et see oli Kiku. Ta jooksis läbi metsa koju. Kiku seisis täpselt äära peal, Drake jooksis tema poole. Kiku jalgade alt läks pind puruks ja kukkus alla. Aga Kiku jäi õhku püsima, tal jooksid pisarad kuid ta ei teadnud millest. Ta hakkas aeglaselt haihtuma. Ja oli jälle põrgus. Drake võttis teda käest ja nad läksid kuhugi suurte saali. Kiku peas olid koguaeg mõtted " mida ma siin teen, siin pole midagi teha, mida ma siin teen." Drake võttis noa ja hakkas Kiku käepeale midagi kraapima. " Need on surma hieroglüüfid" "Mis mõttes?" küsis Kiku . " Nimelt, siin on kirjas su elu ajalugu . " " Miks mai tunne valu?" " sest sa oled surnud" " oeh.. " äkki tulid siia saali Kiku endine poiss, kes aasta tagasi tegi enesetappu sest Kiku jättis ta maha, ja Kiku vanem õde, kes suri lennuki õnnetuses.

Teavita ebasobivast sissekandest!

Kinkimine

 X 0
 X 0

» Fännid ( 0 )

 

Kommentaarid

Lisa kommentaar

Kommenteerimiseks pead sisse logima