Teema: Järjejutud / Ulme / Õudus

Õnnenumber13 (part9) (0)

Eelmises osas:
Teised läksid alla.Mõne ajapärast olime tsunami käes.Lained olid nagu maitea mis ja meie oma super-jahiga sõitsime lainetest otse läbi.Lõi äikest ja sadas.Mõned hullud kalad,Vääga suured,hüppasid veest välja üle meie.Vette jõudes oliksid nad justkui sulanud,muutunud veeks..Siis kaotasin ma teadvuse...[--]
---

Ärkasin.Mu ümber oli kõik valge ja ma ei näinud mitte midagi.Lõpuks mu silmad kohanesid ja nägin enda ümber kirsipuid,mis õitsesid meeletult,maad aga kattis valge,kuid soe lumi.Polnud külm,kuidi kaardilt vaadates asus Chasmyr põhjapooluse lähedal.Maas kasvasid varre otsas sinised,külmad leegid ning varred oleks justkui kristallist või jääst,imepeenikesed.Taevast sadas alla udusulgi.Maad puudutades need lahvatasin korraks sinistesse leekidesse ja kadusid siis.Nägin mäge.Ma ei suutsun selle nime hetkel meelde tuletada,kuid mäe tipus nägin ma eredat valgust kiirgamas.Midagi ebatavalist.No jah,nagu poleks see kõik siin juba piisavalt ülemõistuse.Keegi kaugusest karjus:

Hääl : "Yemete!Ahatery,sayo raiku yaeteeee!!!"

Mina : "Midaa..."

Pomisesin,ja tõusin püsti.Siis mu jalg vääratas ja ma kukkusin käpuli maha.

Mina:"Hehhee :D kondinõrkus yälle muud midagi""

Ütlesin ma kohmetult naerdes ja tõusin püsti.Jalg oli jubedalt valus.Screen tuli appi ja sain ennast tema peale toetada.Lonkasin temaga kaasa.Vaatasin korra seljataha ja nägin suurt rahvamassi ettevaatlikult meie poole liikumas.Siis nägin ma vererada,mis viis minuni.Mu jalg veritses.Olindite silmad helkisid külmalt ja olid eredalt veripunased.Nad olid paljajalu ja seljas olid neil viisakad suveriided.Mõnel isegi bikiinid või trikoo.Kõikidel olid kõhvad paljastatud ja väikesed lapsed võtsid maast verist lund ja sõid seda.Nende vanemad sosistasid neile midagi ja siis tõbmusid väikesed küüru ja küppasid õhku,avades suured nahkjad tiivad ning liuglesid siis graatsiliselt meie poole.


Selly:"We are sooooooo dead.."
pomises ta ja andis alla,visates ennast pikali maha.Selle liigutuse peale jäid vampiirilapsed lolli näoga paigale.Märkasime seda tegime sama,mida Selly ees oli teinud.
Hakkasime vajuma ning vajusime läbi maapinna ning meie peale sadas uus ports udusulgi,mis korraks leekidesse lahvatasid ja siis meie kohal soojaks lumeks muutusid.

Järgmises osas...

Järsku avastasime ennast koopast,mis oli piisavalt kõrge et seal võiks püstises asendis edasi liikuda.

Autori kommentaar »

Teavita ebasobivast sissekandest!