Logi sisse»  |  APPI! Unustasin salasõna!  |  Registreeru kasutajaks
KasutajanimiSalasõna
KasutajanimiEmail
Teema: Järjejutud / Seiklus / Põnevus

Järjejutt - Karje II osa (1)

17.07.2009 17:01, x250 (Viimati luges: Anonüümne lugeja @ )
Lugemiseks kulub umbes: ( sõna)
Muuda teksti suurust: Aa+ Aa-

17.juuli 2001

,,ÜLES, ruttu !´´ karjus ema Mariellele .
,,Mis kell on?´´ pärib Marielle .
,,Kell on nii palju et varsti jääme lennukist maha.´´ ütles ema kurja häälega .

Marielle pühib unised silmad ära ja suundub ruttu pesema. Pesemas mõtleb ta tänasest unest. Ta nägi taaskord unes, et mingi psühho hakkab neid piinama. See ei valmista talle head meelt. Marielle ei jõua sellest kaua mõelda kui ema karjub : Marielle, tee vägakiiresti lennuk läheb tunni ja 15 minuti pärast !
Nüüd hakkas Mariellel kõvasti kiire kuna kõik teised olid riides ja all, ning ootasid teda Ta pani kiiresti hambaharja topsi, väljus vannitoast ja pani riidesse .
*Mõne minuti pärast all*

,, õumaigaad ä, Mariellel läks nii kaua aega. ´´ rääkis naerdes Kristiine .
,, jää vait ! ´´ pomises Marielle .
,, STOP, ei hakka enne reisi tü#!?!#ema ! ´´ ütles ema kurjalt .

Nii läksid Isa, ema, Marielle, Karoliine ja Kristiine kähku autosse, et mitte lennukist maha jääda. Jälle hakkas Mariellet vaevama unenägu terve autosõidu ajal.
*Lennujaamas*
Kõik võtsid kähku oma kotid/kohvrid ja hakkasid jooksma lennuki poole. Kui nad olid peaaegu lennukini jõudnud tuli Mariellel meelde, et ta unustas telefoni autosse .

,,Ema, ema mul jäi telefon autosse! ´´ sõnas Marielle .
,,Meil ei ole aega, et sinu telefoni järgi minna . ´´ lausus ema .

Marielle näost oli näha, et ta muutus kurvaks .

Me astusime rahulikult lennukisse. Otsisime oma kohad ülesse ja istusime maha. Kristiine võttis kohe enda Barbie nuku välja, et sellega mängima hakata ja Marielle pani kõrvaklapid pähe ja kuulas muusikat. Mida mina siis teen ?
,,Ema, lähen otsin vetsu ülesse, ´´ ütlesin ma emale ja hakkasin otsima.
Kus küll see kuramuse vets olla võib ?
,,Vabandage, ega te ei tea kus asub WC ? ´´ küsisin naiselt kes kõndis vahekäigus.
,,Kõndige edasi mööda seda vahekäiku. Kas näete seda punast ust ? Sellest minge mööda ja seal asetseb teinepunane uks ja seal ongi naiset WC. ´´ lausus naeratav naine.
,, Äitähh teile, ´´ vastasin viisakalt.

Kõndisin mööda vahekäiku edasi. Möödusin esimesest punasest uksest. Tuli teine punane uks millese astusin sisse. Kõndisin seal ruumis otse edasi. Ei mingit märki, et see oleks WC. Pöörasin otsa ringi, et siit ära minna. Jõudsin tagasi ukse juurde. Uks on lukus. Kangutan tükkaega seda ukselinki. Deem, ma jäin siia veel kinni Hakkan siis karjuma : ,, Appi aidake, uks kiilus kinni ! ´´ Niiviisi karjusin 10 minutit ning lõpuks väsisin ära. Hakkasin ümbrust uurima. Siin ei olnud midagi peale vanade istmete ja kappide. Istusin ühele istmele ja vaatasin kella. Kell oli 22.41 Eesti aja järgi. Teadsin, et varsti on öö ja pigem jään siis magama.

Teavita ebasobivast sissekandest!

Autor:


block

Kinkimine

 X 0
 X 0

» Fännid ( 0 )

 

Kommentaarid

mia8

jätka
 

Lisa kommentaar

Kommenteerimiseks pead sisse logima