Pärast surma 8# (2)

Ma sulgesin oma silmad ja siis avasin need taas, kuid mu ees istusid ikka mu ema ja Katie. See polnud uni.
L: Ema? Katie?
E: Kallikene, sa ärkasid.
L: Katie?
E: Ta on siin. ARST!!!
Arst tuligi.
E: Ta ärkas alles.
L: Mis minuga on?
A: Sa oled 3 kuud koomas olnud ja täna oma sünnipäeval sa ärkasid. See on hea kingitus ... Kuidas sa end tunned?
L: Mitte kõige paremini.
Arst mõõtis midagi ja ütles vaikselt emale, ni et mina ei kuulnud.
A: Teda ei ole enam kauaks.
E: Ma alles sain ta tagasi.
A: Ütle Lucy'le ka seda.
E: Lucy?
L: Ema, ma armastan sind ja Katie't ka muidugi ja oma klassikaaslasi ja kõiki teisi ka ja kõiki kes hooli'tsesid minu eest, kuid ... ma kardan et varsti olen ma jälle surnud.
E: Ma tean ... Ütle vaid oma viimne soov ja ma täidan selle.
L: Ütle Katie'le, et ma jätan talle oma toa ja kõik oma asjad ... Ja ärge leinake mind taga ... Liikuge edasi ... Hüvasti, mu kallis ema ... hüvasti Katie ... Ma armastan teid!
Peale viimaseid sõnu ma surin. Ema nuttis minu pärast.
Ma nägin ühta kätt - abikätt. Ma olin jälle haiglas oma vanas palatis. Kõik läks nii, nagu ma koomas olles unes olin näinud. Kõigepealt haigla, rasedus, printsessiks saamine, Michealiga kohtumine, deemonid, võlukunst ja võitlemine, Stefan, sõda, vigastused, paranemine, esimene ultraheli, kihlumine, sünnipäev - ja sealt edasi läks kõik teisiti. Sünnipäev oli väga tore. Ma sain 16. Kõik oli väga uhke ja kõik illusinistid olid kohal. Järgmiseks olid pulmad. Needki olid uhked. Ja nii edasi ... Me elasime Stefaniga väga õnnelikult ... Muidugi mõtled, et mis lapsest sai? ... Vahepeal enne pulmi tuli ta ilmale. Ta olid minu silmad ja suu. Ta oli tüdruk. Ta oli väga ilus. Me panime talle nimeks Steffy. Nimi tuleneb meie mõlema nimedest. ... Igatahes elasime me õnnelikult ja ... Katie ja mu ema võtsid mind kuulda ja ei leinanud mind kaua taga, kuid vahel vaatasid ikka koos pilte minust. Mu ema leidis endale ka mehe, kellega nad peagi abiellusid. Nad elasid hästi ... Ja ka minul, Stefanil ja Steffy'l läks kõik hästi ja muidugi ka Tiffany'l.

The End.

Autori kommentaar »