Pärast surma 5# (6)

Kui on rasvaselt kirjutatud, siis see on otsekõne.
Kui on kaldkirjas, siis see on mõttes rääkimine teistega.
Kui see on tavalises kirjas, siis see on tavaline tekst.

Lühendid:
L=Lucy M=Micheal T=Tiffany A=Arst K=Kuningas k=Kuninganna
_____________________________________________

Ma ärkasin esimeste päikesekiirte sisse paistmisel minu palatisse. Ma olin täielikult puhanud. Ma ei tundnud ühtegi valu. Vaatasin enda kõrvale ja nägin et Tiffany oli mu kõrval ja magas. Mu voodi vastas seinal olev kell näitas et kell on 5.57. Kuna mul polnud voodis enam midagi teha, sest und polnud, siis ma tõusin üles ja läksin akna juurde. Päike tõusis juba ja linnud laulsid oma varajasi laule. Olin nii õnnelik, esimest korda sain olla täiesti üksi.
Järsku kuulsin ühte häält, õnneks ei hakkanud ma karjuma, kuigi sisemuses olin ma väga hirmul. See hääl nuttis, ta oli väga tuttava häälega, kuid õnneks nutt lakkas ja ma läksin tagasi voodisse. Ma istusin voodi serval ja mõlgutasin mõtteid. Kell oli 6.20 kui arstid hakkasid juba toimetama. Arst, kes oli minuga ka enne toimetanud, ehmus kui nägi, et ma polnud voodis ja ütles kohe:
A: Miks te ei maga?
L: Pole und.
A: Ega teil ei valuta kuskilt?
L: Miks peaks? Isegi kõndides polnud valus.
A: Te kõndisite?
L: Mis selles siis nii imelikku on?
A: Kas teie haavad on paranenud?
L: Ma ei tea.
Selle peale tõstis ta mu püksisääre üles ja otsis haava, mida polnud enam. Järgmiseks uuris ta mu õlga, kus ei olnud ka mingit märki vigastustest. Ta suu vajus lahti.
A: Te olete imelaps.
L: Mis? Kuidas?
A: Ma ei tea, te olete 2 päevaga täiesti paranenud.
L: Kahe päevaga?! Kas ma magasin siis nii kaua?
A: Mis sel enam vahet on? Ma pean kuningale teatama, et te olete täiesti terve. Issake ta läheb nii rõõmsaks, ta muretses teie pärast nii väga. Ja ... teie rahvas ... nad rõõmustavad kindlasti ... teate, mõni valmistas juba teie surmaks.
L: Mul ei olnud ju midagi viga?
A: Teil olid väga ohtlikud haavad, kuid mis sellest nüüd enam? Ma äratan Tiffany ka üles. ... Tiffany, ärgake üles!!!
T: Ah ... mida?
A: Äratust.
T: Jaa-jaa ... Lucy, kas sinuga on kõik korras?
L: Jah, kas ma pean veel kaua haiglas olema?
A: Ei pea, ma kirjutan teid kohe välja.
Arst kirjutaski mind välja ja läksime kuningannale ja kuningale rõõmu-uudist teatama. Muidugi olid nad väga õnnelikud seda kuuldes. Lõpuks sain enda tuppa, olin just parajasti hommikusööki lõpetamas, kui mul paha hakkas. Mu pea käis ringi ja mul oli piinavalt valus. Ma kutsusin ruttu mõttes Tiffany. Ta tormas kohale ja viis mind haiglasse.

Viienda osa lõpp.
Jätkub ...

Autori kommentaar »