Teema: Lühijutud / Noortejutud

Katkenud Sõprus. # (0)

,,Haha, küll oli naljakas!" nähvasin Nelly'le.,,Miks ma peaksin sul lastekodust põgeneda?! " küsis Nelly.
,,Kuule, mida mina sain teha!? " õigustasin end.
,,No mina sind igatahes EI aita "lausus Nelly
,,Mine sa kah per.se, " ütlesin ja tõukasin teda veidi.
,,Stephanie, Stephanie!" karjus ta.
Ma ei kuulanud teda vaid jooksin.
,,Stephanie, auto!" karjus ta.
,,Vaatasin ehmunult kõrvale.Auto tuli kiirelt minu poole.
Jooksin nii kiiresti kui võimalik auto eest minema.
Astusin viimase sammu ja mu keha puudutas külma asfaldit.
,,Aii kur.at küll," ütlesin ja vaatasin oma verist ja valutavat jalga.
Ma viskasin kiirelt pilgu teiselepoole teed, kus enne oli Nelly seisnud.Teda polnud enam seal.
,,Nelly, Nelly !!!!!!!!!!!! " karjusin ja nutsin vaadates taevasse.
Lonkasin abi otsides ja räsitud riietega läbi linna.Keegi ei andnud mulle abi.Otsustasin minna tagasi lastekodus.se.Jõudsin sinna ja läksin oma voodi juurde.Teised lapsed karjusid juba:,,Kasvataja, kasvataja! Stephanie tuli tagasi!" karjusid kõik täiest kõrist.
Kasvataja jooksis minu juurde.
,,Oh Stephanie, miks sa küll nii jälle tegid, me kõik muretsesime sinu pärast meeletult" küsis kasvataja ja istus minu voodi peale.
,,Lihtsalt tegin nii ja kavatsen veel teha"nähvasin ja läksin puhkeruumi.
,,Stephanie?" küsis keegi mu selja tagant.
See oli Chris.
,,Mis su jalaga on juhtunud?" küsis ta ja silmitses mu verist jalga.
Ehmusin.
,,Eei, ei midagi, lihtsalt väike kriimustus..." ja keerasin pilgu jälle lauale.
Võtsin istet ja Chris tuli minule lähemale.
,,Kus Nelly on?" küsis ta siis ja istus veelgi lähemale mulle.
Tardusin.
,,Ma ei saanud ju talle lugu ära rääkida, minuga oleks siis kõik..."mõtlesin ma.
,,Amn...ma ei tea..." valetasin.
Mul tuli tänase asja peale pisar silma ning ma jooksin puhkeruumi varuväljapääsust välja.
Ma märkasin, et Chris tuleb mulle järgi.Ma jooksin lastekodu juures oleva kõrge kalju juurde.Mu lemmik koht.
,,Miks sa niimoodi ära jooksid?" küsis Chris arusaamatult.
,,Mh...lihtsalt jooksin ja kõik!" ütlesin ma.
,,Ei, see ei olnud lihtsalt, midagi pidi juhtuma, et sa nii käitud" tabas Chris mõtte ära.
,,Jaa..." tunnistasin peale pikka vaikust ja kallistasin teda.
Ta kallistas mind tugevamini.
,,Sa ei pea sellest rääkima, kui sa ei taha "ütles Chris ja suudles mind äkkitselt.
Suudlesin teda vastu.
Naeratasin talle,kuid jäin siis ikkagi masendusse.
,,Kuidas me lastekodust pääseme?" küsisin siis kurvalt.
,,Mul on plaan, me põgeneme, praegu lähvad teised juba magama ja sina ja mina lähme ka, ainult et teeskleme.Ja kui lastekodu on juba sügavas unes, pakime tasakesi asjad, ja kaome," ütles ta ja naeratas.
,,Aga uksed on ju lukus" ütlesin talle.
,,I've got a key" itsitas ta mulle näkku.
Irvasin vastu.

Peale Õhtut

Võtsime asjad ja keerasime ukse lahti.Jooksime Chrisi vanasse korterisse.Järsku keegi tulistas Chrisi.Chris suri koheselt.Ma nägin Nelly viskas parajasti püstolit maha, kui Chris ütles:,, Sa näed vaime!" .
Ma vaatasin Chrisi ja jooksin Nellyle järgi, ta vaatas hirmust minu poole ja karjus, jäta mind rahule!
Ta jooksis kalju servale ja kui ma olin teda kätte saamas, tõukas ta mu kaljult alla.
,,Mida ma küll tegin!" küsis Nelly endalt.
Ta mõtles veidi ja hüüdis siis:,,Nelly anna oma käsi, ma tõmban su üles!" ja sirutas mulle oma käe.Ta tiris mu üles ja ma kallistasin teda:,,Miks sa mulle nii tegid...?" küsisin talt.
,,Marc ütles, et ma su tapaks..." ütles ta nukralt.
Ma kutsusin poli.tsei ja kiirabi.Poli.tsei küsis kas Nelly tappis tolle poisi seal eemal, kuid ma vastasin et ei, ma lihtsalt ei saanud, ta oli mu parim sõber.Kuigi ma nutsin igapäev Chrisi pärast, oli läinud minuga hästi.
Kuid mida mõtles Chris sellega,et ma näen vaime?

Lõpp

Teavita ebasobivast sissekandest!