Vampiiriga tuttavaks 1 (5)

Minu riik on külm paik. Seal maal on palju jutte koletistest ja vaimudest kes kõik võivad hukkata inimesi. Inimesed minu riigis on igapäev hirmul. Mis võib nendega juhtuda? Iga päev kaob ära tuhandeid ja vähesed ilmuvad tagasi oma koju elusana. Kui nendest juttudest rääkida siis kõige ohtlikum on rääkida vampiiri lugu. See lugu algab raamatutes nii....

Maa oli olles noor kui Ta tuli. Ta oli külm kui jää ja ta silmad kiirgasid ere punaselt. Kui talle otsa jäid vaatama võttis ta sult hinge. Tema kodu asus Vampiiride maal kus elasid täis vampiirid. Ta pidi lahkuma oma kodust ja tulema Maa peale, et päästa oma kodumaa. Teda põlati sellepärast. Keegi ei julgenud tema läheduses viibida. Kui Ta tänava peal kõndis tõmbuti tast eemale.

"Oleks tore temaga kokku saada," mõtlesin ma. "Kas te loete jälle seda raamatut?" küsis üks mu teenijatest. "See on teil juba mitmendat korda käes. Kas olete kindel, et saate aru? Teie isa ütles mulle, et te ei tohi seda raamatut lugeda ja käskis ära võtta teie käest kui ma seda teie käes jälle näen." "Ei palun ei tädike," palusin ma. "Ainult seekord veel. Järgmine kord eemaldan ma selle teilt." vastas mu teenija. "Aitähh, Tädi, Head ööd!" ütlesin ma. "Head ööd sullegi! Mu leedi." ütles teenija sosinal.
Sel ööl nägin raamatust loetut unes ja ma ärkasin ülesse esimeste päikese kiirtega. "Tere hommikust päike!" ütlesin uniselt. Vastuseks kuulsin üht kõrge häälega sosinat "Tere hommikust!". Kuna hääl oli võõras seepeale tõusin üles ja nägin kahtlast kuju oma aknalaual.

Autori kommentaar »