Hawnyed ja Draakon. (3)

PS! Tegin jutu ''Mina'' vormis.



''See olen mina, vapper Hawnyed,'' ütlesin mina. Ma olen julge tüdruk, kes saab igasuguste asjadega hakkama. Väravad avanesid ning seal seisid valvurid mõlemalpool vaipa. Ma ütlesin nõõ ning minu ratsu ''Draakon'' läks galopiga edasi. Ma jõudsin suure ukse juurde. Hüppasin Draakoni seljast maha ning andsin ta rihmad valvuri kätte. Koputasin suurele uksele. Ah,et miks ma koputasin,vaid miks ma ei lausunud loitsu? Aga sellepärast, et ma olen teel kuninga juurde ja sellepärast ei võigi siin võluda. Kop-kop... Kop-kop... koputasin uksele. Minu suureks üllatuseks tegi kuningas ise ukse lahti ning pistis karjudes jooksu. Alles siis nägin, et mingid tuldpurskavad ''asjandused'' on terve kuningalossi põlema süüdanud. Võtsin enda võlukepi ning laususin Impeta. Kõik jäätus väljaarvatud draakonid. Nemad on võimsamad kui minu loitsud. Ainult üks loits suudab peatada neid. Ma võtsin julguse kokku ning hakkasin lausuma seda, kui keegi karjatas, mida ta teeb? Just siis ärkasin ma ülesse ning sain aru, et see oli kõigest uni. Uni, uni, uni. Ma võtsin enda hommikumantli ning panin selle endale selga. Läksin õue posti võtma, kui märkasin, et mingid imelikud tegelased on mu aias. ''K..kkes te olete?'' kokutasin ma. Üks neist astus ette ning ütles: ''Me oleme härjapõlvlased. Kuningas palus teada anda, et te peate kohe tema juurde minema,'' ütlesid härjapõlvlased kooris ning kadusid. Vaid üks suitsupuhmakas jäi järgi. Ilma pikema kõhklemiseta jooksin tagasi tuppa riideid vahetama. Võtsin enda seljakoti, panin sinna toitu, kõik loitsude raamatud ning siis võtsin väristades enda võlukepi. Pistsin selle endale saapasse ning jalutasin talli. Seal panin Draakonile varustuse selga ning ratsutasin koos temaga kuningalossi. Teekond oli väga pikk. Üle seitsmekümne silla tuli minna. Neljakümnenda silla juures tegin peatuse. Ma olin surmväsinud. Võlusin endale lõkke ning soojendasin end selle ääres. Hommikul ku iärkasin oli lõke kustunud. Ma ringutasin ennast ning hüppasin siis Draakoni selga,et enda teekonda jätkata. Neljatunni pärast olin kohal. Ma olin värva juures, kui märkasin,et valvurid on maas pikali. Hüppasin Draakoni seljast maha ning jooksin valvurite juurde. Nende silmad olid suletud, suust valgus verd. Võtsin võlukepi ning laususin Seremi. Selle loitsu abil näeb, mis juhtus. Ma nägin neid samasi härjapõlvlasi, kes mul hommikul maja ees olid. Ma ehmatasin, kui nägin nende punaseid silmi. Hommikul ma neid ei vaadanutki. Ma ravisin valvurid terveks ning kui nad tagasi selge mõistuse juurde jõudsid, lasid nad mu sisse. Ma hüppasin Draakoni selga ning laususin nõõ-nõõ. Draakon hakkas jooksma,jooksis, jooksis, kuni tul ette suur uks. Hüppasin Draakoni seljast maha ning sidusin ta kinni. Võtsin võlukepi ning laususin: ''Avane!'' Uks tuli lahti. Ma astusin sisse ning jalutasin trepi juurde. Trepi juures oli üks valvur. ''Proua Hawnyed, kelle juurde te soovite? Linnapea? Peaministri?'' ''Kuninga,'' ütlesin kiirelt. Valvur noogutas ning lasi mind edasi. Kui olin jõudnud ukse juurde, kus seisis silt: Vabandame, aga kuningas on koosolekul! Kui olin selle läbi lugenud, lugesin selle veel täht haaval läbi ning jooksin mööda suurt koridori. Ma ei pannud tähelegi, et vahepeal tuli silt: Koosoleku ruum. Jäin järsult seisma ning astusin paar sammu tagasi. Koputasin uksele ning seejärel avasin selle. Ma nägin, et kõik saalis viibijad vaatasid minu poole. Urrr.. mulle ei meeldi olla tähelepanu keskpunktis. ''Härra Bloomberg, te soovisite mind näha,'' ütlesin ma hingeldades. ''Mis ajast mina kutsun siia suvalisi inimesi? Marss välja! Tõmba lesta!'' karjus kuningas. ''Aga härra, miks siis mingid härjapõlvlased mind siia kutsusid?'' küsisin ma kurjalt. Olin kohutavas masenduses. ''Härjapõlvlased? Draakonid? Mister Bloomberg, neil on midagi ühist,'' ütles peaminister proua Loca. ''Seda minagi, aga mis näiteks?'' vastas talle Bloomberg. ''Kas ma peaksin teadma, millest jutt käib?'' küsisin mina. Kuningas Bloomberg vaatas minu poole ning noogutas. ''Sa oled nüüd meie nõukogu liige. Istu ruttu peaminister Loca kõrvale, tema selgitab sulle, millest jutt käib,'' ütles Bloomberg närviliselt ning kiiresti. Vaatasin Loca poole ning läksin kiiruga tema juurde. ''Meil oli enne täpselt samamoodi. Sa ju tead Ricky't, eksole? Tema saadeti siia mingi ''Draakoni'' poolt,'' sosistas Loca mulle ning näitas Ricky poole, kes istus meist natukene allpool. Noogutasin vastuseks. Terve koosoleku jälgisin Ricky't. Kui koosolek oli läbi hakkasid kõik minema, aga minul palus kuningas siia jääda. Tal olevat mingi tähtis jutt mulle. Ma pidin ootama kuni kõik olid ära läinud ning siis alustas kuningas juttu. ''Kallis Hawneyd, kuna sa oled nüüd nõukogu liige, pead sa teadma, et sul on ühed erilised võimed,'' ütles Bloomberg mulle. Ma jäin teda suu ammuli vahtima. Mul ja erilised võimed? Ärge tehke nalja. ''Ja nüüd kuis sul on need võimed, oled sina nõukogu esinaine. Sellepärast, et sa näed tulevikku ette,'' rääkis Bloomberg edasi. ''Kk..kkuidas see toimib?'' küsisin ma. ''Väga lihtsalt. Pane sõrmed meelekohtadele ning keskendu-proovi,'' ütles Bloomberg. Noogutasin ning liigutasin enda nimetissõrmed meelekohtadele. See kõik toimus nii kiiresti, et ma ei saanud mitte millestki aru. Ma tegin silmad lahti ning võtsin sõrmed ruttu ära meelekohtadelt. Ma olin närvis. ''On kõik korras?'' küsis Bloomberg minult. Ma noogutasin närviliselt. ''Kas ma tohin teada saada, mida sa nägid?'' küsis Bloom. Panin silmad uuesti kinni ning näpud meelekohtadele. ''Keskendu, keskendu hästi rahulikult. Ma oleksin pidanud sind enne ette hoiatama, et keskendu aeglaselt ja korralikult, sest muidu toimub see kõik hästi ruttu,''ütles kuningas. Ta oleks võinud seda enne öelda. Mis kasu sellest enam on? Niisiis, tegin seda uuesti. Aeglaselt, rahulikult. Nägin seda kõike uuesti. Ma nägin, et kogu meie kuning-riik hävines. Kõik pered jooksid karjudes ringi ning kõik majad põlesid. Ma nägin neid samasid härjapõlvlasid kes mind hommikul teavitasid ning siis nägin mingeid draakoneid. Nende suust purskas tuld. Siis läks pilt mustaks. ''Hawnyed? Haw.? On sinuga kõik korras?'' küsis kuningas. Tegin silmad lahti ning nägin, et lebasin maas. Minu juures oli Bloomberg kelle silmist sain aru, et ta oli närvis. ''Need härjapõlvlased ning draakonid...'' ma ei suutnud lauset lõpetada. ''Mis nendega on?'' küsis kuningas. Ma teadsin, et ta suudab mõtteid lugeda. Miks ta siis seda ei teinud? Ma ei saanud enam mitte mõhkugi aru. ''Hawnyed, palun ütle mis nendega on? Või pean ma sind tagasi koju saatma?'' viimast lauset kuuldes ma tegin suu lahti ja rääkisin kõik välja. ''Härjapõlvlased ja Draakonid on omavahel ''bestfriendid''. Nad on leppinud kokku omavahel, et nad hävitavad kogu Raemiküla.'' ütlesin ma kiiresti. Kuningas ütles midagi millest ma aru ei saanud. Siis nägin ma, et tal oli võlukepp käes ning võlus midagi. ''Hayug'' ütles Bloomberg. Mingi uus loits? Siis nägin ma, et ta vaatas, mu mõtetesse. Ma tahtsin talle käratada, et lõpeta mu mõtetes tuhnimine, aga just sel hetkel ta selle ka lõpetas. Ta noogutas. ''Sõda on tulekul, me peame ennast valmis seadma ja linnarahva evakueeruma siia.'' ütles kuningas püsti tõustes ning minema kõndides.

Nädalaega hiljem.

''Impeta'' karjus keegi. ''Selaui'' kõik karjusid läbisegi loitse mis hävitasid vastaseid. Ma nägin seda kõike. See toimub kõik parasjagu Raemikülas. Meie, nõukoguliikmed, oleme ikka veel siin, kuningalossis. Kuningas nõidus ühe ukse kust me pidime läbi minema. Ma laususine enda viimased sõnad: ''Mis ka ei juhtuks, isegi siis, kui ma peaksin ka surema siis kes mu testamenti esimesena loeb, saab kogu mu vara endale,'' olid mu vist viimased sõnad. Ma läksin läbi ukse ning kohe rünnati mind. Mind piinati koguaeg ühe ja sellesama loitsuga. Aga teda, kes mind piinas, rünnati kohe tapmisloitsuga nii, et ta suri. Mind aidati püsti ning küsiti: ''On teiega kõik korras?'' Ma noogutasin. Ma tahtsin teda väga tänada, aga ta oli juba kadunud. Niisiis, ma alustasin pahade tapmist. Väga vastik oli vaadata, kuidas head, sinu pool olevad maha kukkusid ning surid. Ma jälgisin koguaeg Ricky't. Natuke aega hiljem läks mul silmeest mustaks. Ja ma ei ärganudki enam.


Kuuaega hiljem. Matustel.

''Me kõik mäletame meie vapraid ja tarki võlureid, eriti veel Hawnyed Brooml, kõige vapraim ja targim võlur kes üldse on siin, Raemikülas, kunagi olnud!'' olid sõnad, mida lausus kuningas kõikide nõukogu liikmete, mitte just kõikide, vaid poolte nõukogu liikmete matustel. Samal ajal oli aga keegi kuningalossi pääsenud ja kõikides paberites tuhnimas. Aga, kuna minu hing polnud ikka veel rahu saanud, kummitasin ma kuningalossis. Ja samalajal ma olin kuningalossis, kui olid matused ning märkasin seda tuhnijat. Ma läksin kuningakööki, võtsin sealt ühe noa(vaimud saavad asju võtta ning kõik kes elavad kuningalossis näevad Hawnyed'i, tema vaimu) ning läksin koos noaga tagasi sinna nuhkija juurde ja tapsin ta, visates talle noa selga. Ma võtsin sealt noa, läksin vannituppa(kuninga) ning pesin noa puhtaks. Viisin selle tagasi kööki ning panin selle oma kohale tagasi. Hõljusin ruttu tagasi paberituppa ning koristasin ''Nuhkija'' laiba sealt ära. Koristasin toa ära ning puhastasin veel neid vere tilke. Siis tuli kuningas tagasi. ''Tere, Hawnyed. Kuidas läheb?'' ütles kuningas mulle. ''Hästi, härra Bloomberg. Ainult pean teatama, et keegi oli siia lossi sisse pääsenud ja ma leidsin ta siit pabereid sobramas. Ma tapsin ta,'' rääkisin ma kuningale ning siis kadusin. Ma ei tahtnud kuulda, mida kuningas rääkima oleks hakanud. Läksin siis enda vanasse tuppa ning pikutasin voodil, nähtamatuna.

The End!!

Sooviks siis pastakaid, kui meeldis. Ja palun mitte tindiplekke!!