Alati sinu jaoks olemas 13.osa (4)

Eelmises osas: Miks ta mind näha tahab? Jäin õhtut
huviga ootama.
-----------------------------------------------------------
Kell sai 17.00. Hakkasin ennast korda sättima. Otsisin kapist midagi ilusat selga. Leidsin mingi kollase õlapaeltega kleidi. Sinna juurde panin sobivad ehted. Heitsin
pilgu kellale, see näitas 17.15. Otsustasin minema hakata.
Pargi poole kõndides olin segaduses, miks Alex mind ikkagi
näha tahab? Erinevaid põhjuseid pakkudes leidsin ennast
korraga pargist ja veidi kaugemal nägin pingil istumas Alex – it.
Sammusin hääletult ta juurde ja küsisin: „Tšau, kas ma võin ka siia istuda?“
Alex ehmatas ja lausus kiiresti: „Jah muidugi võid.“ Istusin
pingile ja kuulsin Alex- it küsimas: „Christina, miks sa ära lähed?
Kui see on kuidagi seotud mu õe surmaga siis...“ Katkestasin
teda. „Ei, see pole üldse Kelly – iga seotud. Asi on selles,
et mulle käib jubedalt närvidele see sosistamine, näpuga
näitamine ning liigsed küsimused.“ Alex vaatas mind armsa ja veidi juhmi näoga. Pöörasin pea tema poole ning
naeratasin kergelt. „Sa oled nii ilus kui sa naeratad,“ kuulsin
enda üllatuseks. Pöörasin pea tagasi ja tõusin püsti. „Christina,
kas ma ütlesin midagi valesti?“ „Ei vastupidi, keegi pole
mulle veel midagi nii ilusat öelnud.“ Punastades astusin Alexi
juurde, kallistasin ja andsin talle väikese põsemusi. Seejärel
kõndisin laialt naeratades pargist koju. Kodus olles panin
teleka käima. Sealt tuli parajasti mingi romantiline film
ja peategelased suudlesid. Panin mikrolaineahju veidi popkorni
ja tšekkasin moblat. Ehmusin täiega, sest mobla ekraanil
hakkas vilkuma Annika nimi. Võtsin selle vastu öeldes:
„Jah“ „Christina, õnneks. Miks
sa enne ei vastanud, ma helistasin sulle 5x !“ „Annika, ma
käisin pargis jalutamas. Ja ma unustasin mobla kaasa võtta.
Mis siis on?“ „Ma kuulsin uudistest, et meie maja lähedalt
rööviti teismeline tüdruk ja ei saanud sind välistada.“ „Ole
rahulik, minuga on kõik korras, vähemalt praegu. Ma ei ole
röövitud.“ laususin ülirahustava häälega.“ Olgu, aga igakord
kui välja lähed võta kindlasti telefon kaasa. Ole tubli!“ „Olen,
olen, tšau!“ Annika on vahel liigagi hooli.tsev, miks peaks
keegi mind röövima tahtma? Jalutasin kööki ja võtsin valmis
saanud popkorni mikrost ära. Istusin diivanile ja hakkasin
popkorni nosima. Kahjuks oli romantiline film ära lõppenud
ja selle asemel käis nüüd mingi üliigav teadussaade. Vahetasin
kanaleid kuni märkasin üht põnevikku ja asusin seda vaatama.

Autori kommentaar »