Alati sinu jaoks olemas 9.osa (2)

Eelmises osas: Doktor ütles veel, et ma pean väikese uinaku tegema, õnneks tundsingi end unisena ja uinusin.
----------------------------------------------------
...Ärkasin kell 4.00 öösel ning mu tädi oli vist koju magama
läinud. Tahtsin endale klaasi vett valada, aga siis kui ennast
pöörasin nägin sedasama inglit, kes mu elu päästis. "Mis sa
siin teed, ma pole ju suremas, ega??" "Ei, aga sa oled nii
palju kannatanud, ma annan sulle parema elu." Ingel tõstis
käe ning sellest paiskus välja valge sähvatus. Tundsin, et kõik
mu haavad paranevad. "Aitäh sulle!" tänasin teda enne, kui ingel
lahkus. Kallasin endale vett ja jõin selle ära. Siis vedasin end
voodisse ja uinusin jällegi.
---------------------------------------------------
...Hommikul tuli õde minu juurde ja nähes, et olen täiesti terve
oli ta nii üllatunud, et pillas kandiku söögi ja joogiga maha.
Siis kutsus ta arsti ning arst ütles: " Pole kahtlust, ime on
sündinud!" Ja kui Annika minu juurde tuli arvas tema, et
päris Christina on surnud ja kellegi teisega asendatud.
Ikka veel kahtlustavalt lausus Annika: "Christina, me kolime
teise linna, sest ma sain väga hea tööpakkumise" "See on
väga kaugel siit,sellepärast peangi sind teise kooli saatma."
Jee, tundub, et elu hakkabki paremaks minema!! "Ok, ma olen
nõus." "Aga..." ta vist arvas, et mulle meeldib siin. "Ei
mingit aga-t pole." Annika oli veidi üllatunud, aga veidi aja
pärast kirjutati mind välja. See õde kes kandiku maha pillas,
hakkas mind kutsuma Imetüdrukuks. Ma olin vist esimene ime
siin haiglas. Annika sõidutas mind koju ja rääkis, et sõidab
nädalaks Norrasse mingile tööreisile. Kuna lennuk
läheb nelja tunni pärast, siis jättis ta mulle 5000 krooni
ja hakkas pakkima. Läksin oma tuppa ja tegin arvuti lahti.
Tahtsin teada oma pärisvanemate aadressi, sest mul on
mõte neile külla minna ja Emilyt näha. Kirjutasin aadressi
üles ja otsustasin ülehomme sinna sõita.

Autori kommentaar »