Logi sisse»  |  APPI! Unustasin salasõna!  |  Registreeru kasutajaks
KasutajanimiSalasõna
KasutajanimiEmail
Teema: Järjejutud / Ulme / Õudus

Alati sinu jaoks olemas 8.osa (4)

28.07.2010 19:17, x143 (Viimati luges: Anonüümne lugeja @ )
Lugemiseks kulub umbes: ( sõna)
Muuda teksti suurust: Aa+ Aa-

Eelmises osas: Christina sulges silmad ja kõik läks pimedaks.
------------------------------------------------------
...Kui ma oma silmad avasin olin pimeduses.
Hmm... on elu pärast surma siis selline- must. Korraga
olin oma kunagises kodus koos vanematega. „Ema, isa!!“
hüüdsin rõõmsalt. „Me peame sulle midagi rääkima.“
Ütles isa väga tõsisel toonil. Olin üllatunud, et
nad ei olnud taaskohtumise üle üldse rõõmustanud.
Me sinu emaga ei ole su päris vanemad.“
„Mida asja??“
Kogusin ennast ema ja isa kurbi nägusid nähes ja ütlesin:
„See pole enam tähtis, see on tähtis, et me oleme koos.“
„Ma olen ju surnud ja see, et te mu päris vanemad pole ei loe.“
„Ee, sa pole surnud, sa oled vaid koomas.“[i] Ütles ema mulle
kartlikult.
„M-mida, kas see kur.adi Peter ei tapnudki mind??“
„Ei, ingel päästis su elu.“ „Ingel...“ pomisesin. „Aga kes siis
mu päris vanemad on?“ „Hannah ja Kevin Sabrov, nad on koos Emilyga.“ Aga... ... miks mina oma vanemate juures
ei ole?“
„Sest me andsime Emily Hannah – ile ja Kevinile
ning kui nad sinu kohta küsisid, ütlesime, et sa surid majavaringus.“ „Majavaringus??“ „Meie hooli.tsesime teie eest,
pärast kui teie päriskodu kokku varises.“
„Teie vanemad
ilmusid välja alles siis, kui Emily oli kaheksane.“
Me ei
tahtnud sinust loobuda, sa olid mu lemmik.“
lausus ema.
Ja siis ma hakkasin täitsa lambist nutma. „Ma ei taha
teid enam kunagi näha!!“
hüüdsin oma kasuvanematele
ning siis järsku leidsin end kusagilt tunnelist. Tunneli lõpust
paistis valgus. Kõndisin sinna valgusesse, enne lõppu panin
silmad kinni. Siis kui need avasin, leidsin end haiglast. Mu küljes
olid mingid juhtmed ja minu kõrval piiksus masin. Siis aga astus
uksest sisse Annika.“Jumal tänatud!“ hüüdis ta ning kutsus
arsti. Siis tulid doktor ja Annika minu juurde. „Te peate võimalikult
vähe pingutama, kuna on oht, et teie võite endale viga teha,“
lausus arst. "Christina, sa pead arsti kuulama, ta on väga professionaalne
ja austatud.“
ütles Annika. „Okei siis,“ olin nõus. Doktor ütles veel,
et ma pean väikese uinaku tegema, õnneks tundsingi end unisena ja uinusin.

Autori kommentaar »

Pikem osa siis, meeldib??

Teavita ebasobivast sissekandest!

Autor:


CandyAngel

Kinkimine

 X 0
 X 0

» Fännid ( 0 )

 

Kommentaarid

CocoMoco

väga hea lugu!!!!!!!!!!!!
 

CandyAngel

Tnx
 

-FreecoGirl-

mulle ka täiega meeldib
 

CandyAngel

Jee
 

Lisa kommentaar

Kommenteerimiseks pead sisse logima