õudne unenägu osutub heaks [kolmas osa] (14)

Silvia ei kartnud enam midagi. Ja julges nüüd magama jääda. Tal polnud enam ohtu. Tema ees olid valvsad koerad, ja tema peal hun#!?!# kasse. Loomulikult oli Silvial siis väga palav, aga ta ei kurtnud millegi üle.
Ta hakkas närviliselt ootma hommikut. Silvia vaatas kella. kell oli kaks öösel. Silvia jäi magama. Tema uni oli tragöödiline. Aga see kord jäi ta mõttesse sellega, et see tähendas head. Lõpuks jõudis kätte hommik, ja ta hüppas voodist välja, et sööma minna. Ta ei olnud üldse hirmul, kuna oli suvi ja õues oli valge. Sama moodi kuulis ta pottide pannide kolinat, ja teleka mängimist. Siis oli selge et köik on kontrolli all. Silvia jooksis kööki. Ema oligi köögis. Mida sa süüa teed?`` küsis unine Silvia. Pankooke.`` vastas ema. Aga Silvia ei hakanud rohkem küsima, vaid jooksis elutuppa. Ka isa oli seal! Kassid koerad jooksid mööda tube ringi. Ja Silvia kukkus pidevalt pikali. Siis läks Silvia loomadega mängima, pani loomadele süüagi! Silvia mängis tükk aega. Ja siis hüüdis ema, sööma!`` Silvia tormas laua taha, ja hakkas isuga sööma. Kui söök söödud oli, läks Silvia hambaid pesema. Kui hambad pestud, pani ta riided selga. Ja ta läks siis mängima. Siis hakkas tal toas igav, ja ta läks välja. Esimeseks läks ta kiikuma, teiseks lasi liumäest alla ja kolmandaks läks liivakasti. Aga neljandaks, siis jooksis ta ümber maja kaheksa tiiru ja istus siis uuesti kiigule. Aga Silvia ei teinud hoogu, ta oli jooksmisest väsinud ning nüüd puhkas ta kiigul. Silvia läks kümne minuti pärast tuppa jooma. Kui ta oli piisavalt joonud, läks ta ülesse puhkama. Aga ta ei puhanud kaua. Kuna see tundus talle igavana. ta läks uuesti õue, aga võttis siiski joogi pudeli igaks juhuks kaasa. Kuna päike paistis soojalt. Silvia istus liivakasti ja hakkas liiva kooke tegema.......